Möödunud nädalal jõudis Iraagis toimuv lääneriikidele senisest veel lähemale. Ehkki kogu Süüria sõja vältel on räägitud lääneriikide kodanikest, kes pühasõdalaste ridadesse võitlema lähevad, rabas USA kodaniku äärmiselt julm tapmine arvatava Briti kuningriigi alama käe läbi sedavõrd, et Ühendriikide kaitseminister Chuck Hagel kuulutas Iraagi Islamiriigi (IS) viimaste aastate kõige suuremaks ohuks Ameerika Ühendriikidele.
Ta nentis ka, et USA õhurünnakud on aidanud peatada Islamiriigi edasitungi Iraagis, aga üsna tõenäoliselt suudavad hästi relvastatud, juhitud ja rahastatud terroristid end peagu koguda. Ameerika staabiülemate ühendkomitee esimees Martin Dempsey aga rõhutas, et IS ei pruugi alistuda, kui USA ei ründa nende baasi Süüria territooriumil.
Islamiriik on väljendanud küll tugevat USA ja lääneriikide vastasust ning suunanud oma ähvardusi praegusest tegevuspaigast tunduvalt kaugemale, ent ründab otseselt siiski Süüriat ja Põhja-Iraaki, kus kannatajateks on nii sealsed moslemid, kristlased kui ka teiste uskude esindajad. Lisaks sõjale peavad inimesed silmitsi seisma ka vägivaldse islamiseaduste kehtestamisega.
Pisut irooniline on, et kõige efektiivsema lahendusena Iraagi riigi säilitamiseks nähakse praegu kurdide toetamist – just nende iseseisvuspüüdlusi on varem peetud eelkõige ohuks Iraagi terviklikkusele. 2005. aastal autonoomia saavutanud kurdide iseseisvusele seisab muuhulgas vastu ka Türgiga häid suhteid hoidev USA. Praegu on kurdidest saanud aga need, kelle toel loodetakse ära hoida vajadus tuua Iraaki taas sõdureid, kes sealt, mitte kuigi ammu alles lahkusid.
Võib-olla õnnestub maailmal tegutseda Iraagis toimuva peatamiseks otsustavamalt kui Süürias ning aidata kaasa tasakaalu loomisele. Ehkki Islamiriigi ridades võitlevad lääneriikide kodanikud hägustavad piiri meie ja nende vahel, mõjuvad nad ka stiimulina, et tegutseda on vaja. Samuti on Islamiriik oma äärmuslikkuses pakkunud lääneriikidele edasise tegevuse kavandamiseks selgemalt eristuva aluse kui ükski jõud Süüria sõja algusfaasis – julmale, endast erinevalt mõtlevaid alla suruvale ja äärmiselt vägivaldsele rühmitusele vastu seismiseks on palju lihtsam üksmeelt saavutada.
Kuidas seda teha, on muidugi keerulisem teema, ent algus on tehtud. Kurdide armee Pešmerga on suutnud USA õhulöökide toel panna piiri Islamiriigi laienemisele ja nii Euroopa Liidu liikmesriigid kui ka USA on avalikult lubanud Iraagi kurdidele sõjalist abi. Võib-olla sünnib konfliktist lõpuks aga ka uus võimalus kurdide iseseisvuspüüdluste teostamiseks.