Postimees.ee avaldab muutmata kujul Aserbaidžaani Vabariigi Suursaatkonna pöördumise väljaande poole nii vene- kui eestikeelses Postimehe veebiväljaandes 5. augustil ilmunud Ahto Lobjaka artikli «Reisikiri Venemaa tagant Kaukaasiast» tõttu.
Aserbaidžaani saatkonna vastulause Ahto Lobjakale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aserbaidžaani Vabariigi Suursaatkond soovib siinkohal väljendada oma pettumust selle artikli ilmumise üle , kuna see on faktidest kõrvale hoidev ja mitte piisavalt teadmisi omava isiku eelarvamuslik ning solvav fabrikatsioon.
Tegelikkuses on Mägi-Karabahh (Nagorno Karabakh) ja seitse seda ümbritsevat regiooni Aserbaidžaani alad, mida Armeenia on okupeerinud üle kahekümne aasta.
Aserid on kannatanud täieliku etnilise puhastamise ja sellega kaasneva vägivalla ning röövimise all. ÜRO Julgeolekunõukogu nelja resolutsiooni (822, 853, 874, 884) kohaselt peavad võõrväed viivitamatult ja tingimusteta taganema Aserbaidžaani okupeeritud aladelt. Resolutsioonid on kinnituseks asjaolule, et 778 000 inimest on olnud sunnitud lahkuma Aserbaidžaani okupeeritud aladelt ning 250 000 aseri rahvusest isikut on pidanud lahkuma Armeeniast.
Šokeeriv näide sellest on 25.-26. veebruaril 1992. aastal toimunudl Khojali linna tragöödia. Linnas elas 613 inimest, kellest vaid ühe öö jooksul tapeti 106 naist, 83 last ja 70 vanurit. Selles nii-nimetatud «sõjaväe operatsioonis» osales ka ametis olev Armeenia president Serzh Sargysan isiklikult. Seda on ta ka avalikult tunnistanud briti žurnalistile ja kirjanikule Thomas De Waalile.
Meie suureks kurvastuseks on Teie ajalehest saanud propagandistlike ideoloogiate häälekandja. Selle sama ideoloogia abil laienes Vene impeerium 18. ja 19. sajandil lõunasse, pidades sõdu nii Ottomani kui ka Pärsia impeeriumitega. Hiljem Vene impeerium vallutas need alad ja annekteeris ka Lõuna-Kaukasuse. Annekteeritud aladesse paigutati teadlikult Armeenia immigrandid. Seda kinnitavad ka numbrid. Kui 18. sajandil oli Jerevani elanikkonnast 12 protsenti armeenlased, siis nüüd juba 99,2 protsenti. Küllaldaselt tõendusmaterjali on esitanud ka selle kohta vene teadlane Nikolai Shavrov (vt: «Новая угроза русскому делу в Закавказье: предстоящая распродажа Мугани инородцам», СПБ6., avaldatud 1911. aastal ja taasavaldatud 1990. aastal; «New Danger to Russian interests in the Transcaucasus: the forthcoming sale of Mugan to aliens») ja vene poeet, poliitajakirjanik ja avaliku elu tegelane Vasily Velicho (vt: «Кавказ. Русское дело
и междуплеменные вопросы», välja antud 1904, taasavaldatud 1990. aastal Ваку: «Элм»-i poolt: «Caucasus. Russian interests and interethnic problems.»).
Sama protsess toimus ka Mägi-Karabahhis ning selle tõestuseks on armeenlaste poolt püstitatud monument. Selle püstitamine tähistas armeenlaste 150. immigratsiooni aastapäeva Mägi-Karabahhi. Hiljem hävitasid armeenlased selle monumendi ise.
Me ei soovi rohkem peatuda ajaloolistel faktidel, vaid avaldada kahetsust selle üle, et selline väärikas ajaleht nagu Postimees propageerib taoliste artiklite avaldamisega separitismi ja irredentismi. Eriti veel praegusel ajal, kui paljud riigid on silmitsi nii etniliste, separatistlike, irredentislike, kui ka uskude vaheliste arvukalt ohvreid nõudnud konfliktide tagajärgedega.
Artikli propagandistliku olemuse indikaator on ka asjaolu, et see artikkel avaldati samal ajal ka Vene-Armeenia Strateegilise ja Sotsiaalse Initsiatiivi Toe keskuse veebilehel (vt: http://russia-armenia.info/node/9172).
Mis puudutab aga seika, et artikli autor külastas Mägi-Karabahhi, siis siinkohal on oluline ära märkida, et Aserbaidžaani riik peab omavolilist sisenemist Aserbaidžaani okupeeritud aladele koostööks agressoriga ning viisa- ja passirežiimi rikkumiseks, millel on kahtlemata õiguslikud tagajärjed. Lisaks peame kahetsusega nentima, et hr. Ahto Lobjakal on keelatud siseneda Aserbaidžaani Vabariiki. Samas võimaldab meie tavapärane tööpraktika käesoleva asjaolu uuesti vastava riigi instutsiooni poole pöördudes üle vaadata, kui hr. Lobjakas peaks paluma luba riiki sisenemiseks.
Saatkond loodab südamest Teie arusaamisele sellistes küsimustes, et tulevikus ära hoida selliste eelarvamusi soodustavate artiklite ilmumist ühes Eestis kõige enam loetud ja austatud ajalehes.
Me palume Postimehe toimetusel avaldada see kiri kui meie vastus sellele artiklile. Eesti inimestel on õigus tõesele ja usaldusväärsele teabele selle kohta, mis tõesti sünnib Lõuna-Kaukasuse piirkonnas.