Depressioon on päris haigus ja sellesse tuleb suhtuda tõsiselt, mitte halvustada unetuse või stressi käes vaevlejaid, kirjutab psühholoogiatudeng Maili Tirel Postimehe arvamusportaalis.
Maili Tirel: depressioon on päriselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud nädalal lahkus meie hulgast näitleja Robin Williams. Praeguseks on selge, et tegu oli enesetapuga, mis tõstatas nii mõnelgi pool arutelu vaimse tervishoiu üle. Kas Williamsi, kes viibis korduvalt võõrutusravil ning oli kimpus depressiooni/bipolaarse häirega (kummaga, ei ole ma üheselt meediaväljaannetest välja lugeda suutnud), oleks saanud «päästa», kui tema probleemidega oleks rohkem tegeletud? Veel enam, The Guardian on vähemalt oma online'is avaldanud mitmeid (arvamus)lugusid sellest, mis see depressioon üldse on. Briti Royal College of Psychiatrists on kasutanud sündmust, et juhtida tähelepanu vaimsete haiguste laiale levikule, kuid naeruväärselt väiksele rahastamisele ühiskonnas. Kommentaariumides torisejad on loomulikult põhilisest mööda vaadanud ja leiavad, et on taktitundetu vaese mehe surma niiviisi ära kasutada. Võib-olla, aga igatahes on nii Briti kui ka Ameerika meedias vaimse tervise teema esindatus praegu eeskujulik.
Meil valitseb siin aga teine olukord. Siiani olen märganud vaid Linnalehes teema tõsiduse väärilist käsitlust. Tiina Kangro lugu «Näitleja surm vallandas arutelu vaimse tervise üle» (LL, 15.08.2014) võtab probleemi päris ilusti kokku, sellal kui mujal on täielik vaikus. Ehk on probleem minus, et olen olude sunnil viimastel aastatel pea eranditult kohalikku meediat vaid veebist tarbinud. Samas ei suuda ma kuidagi uskuda, et olen ainus, kelleni uudised paberil ei jõua.
Winston Churchill kirjeldas depressiooni musta koerana. Kui mõni tume elukas tõesti ringi jookseks, jõuaks see ilmselt kõigepealt meie Facebooki seintele ja sama päeva pärastlõunaks juba eelistatud väljaande online'i, veel enam, kui too peletis inimesi murraks. Ent ometi külvab must koer juba pikemat aega kõikjal Baskerville'ide stiilis kaost ja kannatust, ent Holmes ja Watson on hõivatud Vene toiduturu müsteeriumiga. Loomulikult on karu reeglina hirmsam kui koer ja naabri kapsaaia kivid on hoopis suuremad kui meil.
Vabandan metafooride kergekäelise ja üsna vabameelse kasutamise pärast, kuid kuidas muidu mõte edasi anda. Kui ütleksin, et olen väsinud ja tujutu ja hommikuti on raske tõusta, ütleksite, et olen üleväsinud. Unetust ja kaalukaotust põhjustab stress. Rutiinsele tööle ennast vedada on raske ja klienditeenindajad on niikuinii ületöötamise ja alatasustatuse tõttu kurvad. Koolis ei lähe hästi? Ei pinguta piisavalt. Näri vitamiinitabletti ja võta ennast kokku.
Eestlased ongi stressis. See on meie geenidesse ja pärandisse nii sügavalt sisse kirjutatud. Ent ometi võivad need märgid viidata depressioonile. Ehk mängib oma rolli nõukogude pärand. Vaimsed haigused ei ole haigused. Sul ei ole skitsofreeniat, sa oled skiso. Sina oledki haigus ja sind tuleb ühiskonnast kõrvaldada. Ärgem unustagem ka, et vaimuhaiglad olid mugav meetod dissidentide kõrvaldamiseks.
Hullemal juhul ei alahinnata mitte probleemi tõsidust, vaid eiratakse probleemi ennast. Lõigud ennast? Oled emo ja lunid ainult tähelepanu. Ei ole sul viga midagi, lõpeta lollused ja kasva suureks. Mida sa virised, võta ennast kokku. Ah, sa otsid psühhloogi/nõustajat/psühhiaatrit? Maksa mulle 30 euri, ma kuulan ka su hala ära.
Arusaamine vaimsest tervisest ja tervishoiust on puudulik ja enamjaolt väär. On raske öelda, kumb on hullem, kas valearusaam või täielik ignorantsus. See ei olegi tähtis, sest nende kahe koosmõju on loonud mürgise ja negatiivse keskkonna, mis on kahjulik eelkõige abivajajatele. Isegi kui inimene aimab, et ilmselt tuleks oma vaimsete probleemide osas abi otsida, ei julge ta seda teha, kartes, et ta tembeldatakse psühhiks, skisoks või teab milleks veel.
Loomulikult on igasugustest foorumitest alati targem kiiresti mööda kerida, kuid viimases hädas sinna pöördudes leiab abiotsija pea sõna-sõnalt eeltoodud vastuse: «Maksa mulle, ma kuulan su hala ära». Esiteks näitab see, kui väärastunud ja/või puudulik arusaam on foorumitrollil spetsialisti tööst. Teiseks, millise sõnumi saadab see abivajajale? «Su probleem ei ole professionaalset tähelepanu väärt». Ja siis tulevad enesetapud inimestele üllatusena. Kuidas ta ikka sai? Ta oli nii armastatud. Me ei teadnudki, et tal muresid on.
Nagu enamiku terviseprobleemide korral, peaks perearst olema esimene lüli. Kuid sageli jäävad need probleemid ukse taha või märkamata. Otse spetsialisti poole pöörduda on kallis. Tegelikult on küllaltki palju tasuta vaimse esmaabi saamise võimalusi, kuid neist ei teata. Suuremas osas koolides on olemas koolipsühholoog, kuid on levinud arusaam, et tema tegeleb raskete lastega. Nendega, kes koolis hakkama ei saa, kellel on käitumisraskused. Et ka viieline õpilane, kes tegelikult temale asetatud ootuste all murdumas on ja tundides riiete alla peidetud arme sügab, psühholoogi poole pöörduda võib, tuleb üllatusena kõigile – ka abivajajale.
Aegamööda hakkab info abi saamise võimalustest liikuma. Olen viimasel ajal märganud Eluliini ja lahendus.neti mainitud rohkemates kohtades. Kuid tööd on veel palju. Kõigepealt peab inimesteni jõudma teadmine, et vaimuhaigused on päris haigused ja neid saab ravida. Võimalusi tasuta abi otsida on palju ja inimesi peab julgustama seda tegema. Läbi selle, loodetavasti, jõuame ühel päeval helges tulevikus punkti, kus vaimsed probleemid ei ole enam stigma. Kus vaimset tervist väärtustatakse sama palju kui füüsilist.
Kui see kirjatükk jõuab Sinuni, abivajaja ja kaaskannataja – tea, et sa ei ole üksi. Tea, et Sinu haigus on sama «päris» kui Sina ise. Sa võid kohata inimesi, kes väidavad vastupidist ja veel hullem, Sa võid kohata inimesi, kes leiavad, et sa ei ole piisavalt depressioonis, et abi otsida või isegi vajada. Ära lase sel ennast heidutada. Nii nagu Sina ei mõista neid, ei mõista ega saagi nemad mõistma Sind. Sinu tunded, emotsioonid ja kannatused on päris ja kui Sa tunned, et vajad abi, siis ära karda seda otsida.