Viktor Šenderovitš

FOTO: Erakogu

Häda tootmine tööstuslikus mõõtmes ja elamiskõlbmatute tingimuste loomine

Teisipäval suundus Naro-Fominskist Ukraina idaosa suunas 280 sõjaväe-veoautost koosnev kolonn, mis justkui veaks humanitaarabi. Venemaa ja humanitaarkonvoi... Sel teemal arutleb kirjanik-satiirik ja väljaande Gordon kolumnist Viktor Šenderovitš.

Põikpäisusega, mis on rahuaja seisukohalt kujuteldamatu, rajame katastroofiaeda võõrale territooriumile, mis veel eile oli vennasvabariigi oma.

Vene abi Kagu-Ukraina humanitaarkatastroofi ohvritele sobitub täielikult Vene rahavaliku laulu «Ise aia istutasin -ise asun kastemaie» sisuga.

Katastroofiaeda istutame võõrale territooriumile, mis veel eile oli vannasvabariigi oma, sellise põikpäisuse ja mitmeksesisusega, mis on rahuaja seisukohalt täiesti kujuteldamatu. Kui treiksime sellise meelekindluse ja meisterlikkusega kohaliku autotööstuse tehnoloogiaid, toodaks Venemaa ammu Mercedeseid.

Kuid Mercedes - see pole huvitav. Sellega saavad ka sakslased hakkama. Meie know-how on kaos! Häda tootmine tööstuslikus mõõtmes ja selle käsijuhtimisel haldamine. Elamiskõlbmatute tingimuste loomine...

Ent hiljem, nagu on kohane Nõukogudemaa pärandihoidjale - võitlus rahu eest! See kuulub komplekti. Humanitaarne aspekt, mnjaa. Kui kõik peitu ei poe, pole Putin süüdi...

Nii näeb välja kogu tootmistsükkel.

Muuseas, ei midagi uut: juhtumit on kujutatud kirjanduses. Issand, kes saatis Iiobi peale tule, haigused ja lähedaste surma, kergitab hiljem pilvekest ja ütleb imestunud häälega: ohoo! Sul on ju probleemid, vennas! Vaat siis. Arvan, arutleb Issand kuuldavalt, see on sellest, et sa ei armasta mind piisavalt ajal, mil sind hävitan...

Ja oma heldusest, oma spetsiifilises headuses, saadab humanitaarabi.

Issanda selja taga seisis ses iidses loos, nagu mäletate, Saatan.

Tõlkis Teet Korsten