Jan Trei: võluvits omavalitsustele

Jan Trei
, Viimsi vallavolikogu esimees (IRL)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jan Trei
Jan Trei Foto: SCANPIX

Ajal, mil meie omavalitsustes hakatakse kokku panema järgmise aasta eelarveid, on riigijuhtide kõige olulisemaks (ja seni tundub ka, et ainukeseks) omavalitsusi puudutavaks teemaks, mis ministreid juba mitmendat nädalat laua taha arutama sunnib, ühe Saaremaa valla nimeküsimus.

Ometi kiputakse unustama, et ükskõik, mis selle valla nimeks saab – Saaremaa, Süda-­Saaremaa või minu poolest kasvõi Hiiumaa – on see tühine küsimus võrreldes sellega, millega meie omavalitsused päevast päeva silmitsi seisavad.

Võluvitsana, mis lahendab kõik mured, nähakse enamasti ettevõtluse arendamist ja öeldakse, et omavalitsused peavad rohkem panustama töökohtade loomisse, küll siis elu ka õitsema hakkab. Põhimõtteliselt on see õige lähenemine, kuid paraku ei ole need ütlejad ise ilmselt pidanud ühegi omavalitsuse eelarvet aastast aastasse kokku panema.

Häda seisneb selles, et kulud ettevõtluse arendamiseks on otsesed, sellest saadavad tulud aga kaudsed ja väga pika vinnaga. Mis veelgi hullem – sageli teeb kulud üks omavalitsus, tulu võtab sellest välja aga hoopis teine, kuna inimeste elukoht on naaberlinnas või -vallas.

Meie praeguse omavalitsuskorralduse juures on see omamoodi surnud ring, mis paberil näeb välja ilus, kuid praktikas kärisevad vahed meie omavalitsuste vahel iga aastaga suuremaks ning elu koondub aina enam paari üksikusse keskusesse ja selle lähiümbrusesse.

See on surnud ring, mille murdmiseks on kaks teed – muuta otsustavalt omavalitsuste struktuuri või tulude jaotamise põhimõtteid. Ja kuna esimesega neist kahest pole Eesti riigis 20 aastaga kuskile jõutud, võib selle vist üsna julgelt valikutest maha kriipsutada. Järele jääb omavalitsuste rahakoti ümberkujundamine.

Üheks selliseks instrumendiks, mis võiks ka tegelikult tuua pöörde meie omavalitsuste arengusse,  on ettevõtte tulumaksu põhimõtete ümberkujundamine nii, et sellest saaks osa ka omavalitsused. Kui inimese palgalt makstavast tulumaksust laekub laias laastus pool omavalitsuste eelarvesse, siis dividendidelt makstavast tulumaksust ei lähe kohalikku eelarvesse sentigi. See ei ole õiglane ning lisaks ei ole ka ühtegi mõistlikku seletust, miks sellist vahet tehakse.

See on samm, mis tagab, et omavalitsused hakkavad ka tegelikult pingutama piirkonna ettevõtluse arendamise nimel. Kindlasti ei ole seda otsust lihtne teha, seda ma ei arva. Kuid enne, kui hakata loo autorit süüdistama riigieelarve suhtes vastutustundetute ettepanekute tegemises, juhin tähelepanu, et seda raha, mis ettevõtete tulumaksust omavalitsustele laekuks, ei raisata kuskil ära ega külvata laiali.

See raha kasutatakse samamoodi elanike jaoks oluliste probleemide lahendamiseks, kuid otsustusõigus liigub madalamale, elanikele lähemale. Sinna, kus teatakse väga täpselt, mis on piirkonna spetsiifilised mured ja rõõmud, kuhu on vaja ehitada tööstusala või kuhu koolimaja, kus on puudu töö- või vanadekodukohti.

Nii et siit ka minu konkreetne üleskutse siseministrile ja rahandusministrile, kelle vahel nüüd ka poliitilisi erimeelsusi olla ei tohiks – ärge närtsitage taime, mis kasvab. Astuge see samm, mis seni tegemata on jäänud, kuid mis annaks meie omavalitsustele täiesti uue hingamise isegi ilma paljukardetud haldusreformi malakat kätte võtmata. Andke sarnaselt palgalt makstavast tulumaksust ka dividendidelt makstavast tulumaksust õiglane osa omavalitsuste eelarvesse. Ja siis võib rahulikult edasi tegeleda Saaremaa valdadele sobiliku nime leidmisega.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles