/nginx/o/2014/01/16/2755088t1h2ec9.jpg)
Demokraatiad on aeglased ja see annab taktikalise eelise agressoritele. Ukraina sõda, kus ühel poolel on iseseisev riik ja teisel poolel Venemaa mahitatud terroristlikud organisatsioonid, on selle valus tõend, kirjutab endine kaitseminister ning opositsioonilise Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Urmas Reinsalu.
Malaysia Airlinesi lennu MH17 allatulistamine on maailma uuesti raputanud. Nüüd tuleb Läänel end kokku võtta ja anda selged hinnangud toimuvale. Varasemad hinnangud on olnud poolikud ning pole vägivalda tõkestanud.
Tuleb meenutada, et sellele inimsusevastasele kuriteole, mis sooritati Ukrainas tsiviillennuki vastu, eelnes rida rünnakuid Ukraina õhusõidukite vastu. Kokku on terroristide poolt alla tulistatud vähemalt 11 õhusõidukit. MH17 tragöödia järel oli ohvriterohkeim 13. juuni, kui tulistati alla Ukraina sõjaväe lennuk IL-76, mille pardal oli 49 inimest. Muide, paar päeva enne MH17 katastroofi hoiatas Poola välisminister Sikorski, et mässuliste käes on relvasüsteemid, mis võivad ohustada tsiviillennuliiklust kogu maailmas.
Ukraina president Porošenko pöördus laupäeval ÜRO peasekretäri poole palvega ÜRO poolt kanda nii Luganski kui Donetski «rahvavabariigid» terroristlike organisatsioonide nimistusse. See on põhimõttelise tähtsusega otsus, millega on venitatud. Praegu on terroriste nimetatud separatistideks. Nii ÜRO, Ameerika Ühendriigid kui Euroopa Liit saavad eraldi anda omapoolse määratluse ning lugeda nimetatud organisatsioonid terroristlikeks.
Tegevused, mida nimetatud organisatsioonid on sooritanud tsiviilelanike vastu, kasutades tapmisi, pantvangistamisi, tsiviilobjektide ründamist, annavad selleks täieliku aluse. Nii näiteks Euroopa Liit tunnistas välisministrite nõukogus läinud aasta suvel terroristlikuks organisatsiooniks Liibanoni islamistliku organisatsiooni Hezbollah' sõjalise tiiva. Euroopa Liidu tasemel saab terroristlikuks organisatsiooniks tunnistamist algatada iga liikmesriik.
Ühendriikide jaoks on tegemist eriti keerulise otsusega, sest siis kerkib üheselt üles Vene Föderatsiooni tegevuse kvalifitseerimise küsimus. Pidevalt on Ühendriikide presidendi tasemel rõhutatud, et tegemist on Venemaa poolt toetatud jõududega. Kui need jõud on määratletud kui terroristlikud organisatsioonid, siis tuleb Vene Föderatsiooni tegevus lugeda kui state sponsor of terrorism.
See määratlus toob kaasa juba sanktsioonid mitte üksnes konkreetsete indiviidide või äriühingute suhtes, vaid Vene Föderatsiooni vastu. Sellega peavad kaasnema ka sanktsioonid seda riiki juhtivate isikute ehk Putini vastu.
Praeguses kriisis on Putinit julgustanud oma agressiooni jätkama just Lääne katse Putinit veendes asju lahendada. Venemaa tõlgendab seda üheselt: jõuetusena. President Obama rõhutus 28. aprillil, et esimene sanktsioonide ring ei ole rünnak personaalselt Putini vastu, ei tekitanud enesestmõistetavalt Putinis ebakindlust. Just arusaam, et Lääs kuulutab talle boikoti, saab olla reaalne surveabinõu. Kahetsusväärselt ei suudetud boikotti luua ning nii nägime Putinit juunis Normandia dessandi aastapäeval Prantsusmaal ning Austrias South Streami tehingut sõlmimas.
Seega, kõigepealt tuleb nimetada asju õigete nimedega. Teiseks, tuleb selgelt öelda, kes on liidrina vastutav, ning see peab kajastuma ka hinnangutes. Kolmandaks, ainus jõud, kes täna on reaalselt suuteline sõjalist relvastuse ja varustuse abi Ukrainale pakkuma terroristide vastases tegevuses, on Ameerika Ühendriigid. Selleks peavad kõik liitlased Ühendriike julgustama. Senaator McCain kutsus üles seda tegema juba aprillis, siis vastati talle, et on liialt vara. Kui praegu on liialt vara, siis millal on liialt hilja?
Jõuetu tegevus toob kaasa täiendavad ohvrid, sest ta julgustab agressorit. Nüüd on ohvriteks lisaks ukrainlastele juba paljud Euroopa Liidu, kolmandate riikide ning üks Ühendriikide kodanik.
Läinud nädala sanktsioonid äriühingute vastu nii Ühendriikide kui ELi poolt olid mõjult kahtlemata suuremad kui varasemad. On valus kokkusattumus (või mitte), et MH17 massimõrv toimus loetud tunnid pärast Euroopa Liidu Ülemkogu. Muuseas otsustati peatada Euroopa Investeerimispanga projektid Venemaaga, tõsi küll, juhtumipõhiselt. See oli ebameeldiv üllatus kuulda, et neli kuud toimunud sõja ajal andis Euroopa Venemaale veel koostööprojektideks siiani raha. See sai tuleneda sellest, et ei antud selgeid hinnanguid.
Demokraatiad on aeglased. Demokraatiad, kes peavad ühiselt otsusele jõudma, on veel aeglasemad. Kuid selle aja hind on inimkannatused ja oht vabadusele kogu maailmas. Praegu luuakse uusi pretsedente uue ajastu jaoks maailmas. On iga vaba rahva eluline huvi, et selles maailmas maksaks õigus ja inimväärikus.