Tõnis Oja: börsi Brežnevi pakike

Tõnis Oja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TLMP05: TÕNIS OJA, POSTIMEHE TÖÖTAJA   : TALLINN, EESTI, 11OCT11
Pildil on Tõnis Oja, Postimehe töötaja. 
lt/Foto:LIIS TREIMANN
TLMP05: TÕNIS OJA, POSTIMEHE TÖÖTAJA : TALLINN, EESTI, 11OCT11 Pildil on Tõnis Oja, Postimehe töötaja. lt/Foto:LIIS TREIMANN Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Noored inimesed ilmselt ei tea, aga keskealised ja vanemad peaksid mäletama päris hästi, mida kujutasid endast Brežnevi pakikesed. Need olid kaheksakümnendate aastate alguses peamiselt asutuste kaudu turustatud pakikesed, kuhu kuulus defitsiiti, mida inimesed soovisid, aga sinna oli lisatud ka kaupa, mida rahvas eriti osta ei tahtnud. Kui soovisid viinereid või kohvi, pidid ostma ka kalakonservi.

Midagi Brežnevi pakikese taolist määrivad investeerimishuvilistele pähe Nasdaq OMXi Balti üksused – kui soovid vaadata Tallinna börsi kauplemisstatistikat, antakse kaasa ka Riia ja Vilniuse omad. Vaid ühe börsi statistikat kuvada ega alla laadida pole võimalik.

Börs on põhjendanud sundkomplekti sellega, et nad soovivad välisinvestoritele presenteerida kolme Balti börsi kui ühte turgu.

Paistab, et seni pole Balti pakike oma eesmärki täitnud. Välisinvestorite aktiivsuse tõusu pole börsil näha. Pigem vastupidi – börsiindeks on juba peaaegu poolteist aastat paigal tammunud ja börsi käive kipub sel aastal tulema rekordmadal. Ma ei usu, et lisainfo sunniviisil pähemäärimine on kõige parem turundusnipp.

Võimalik, et Tallinna börsi statistika keeruline kättesaadavus on vaid minu probleem. Institutsionaalsed investorid saavad vajaliku kätte uudisteagentuuride, nagu näiteks Bloombergi kaudu ja väikeinvestoreid see lihtsalt ei huvita.

Börsi olukord on nukker. Viimasest aktsiate avalikust esmaemissioonist on möödunud üle nelja aasta ning nagu öeldud, teeb börsikäive igal aastal uusi madalusrekordeid. Selle asemel et muuta börs atraktiivseks säästude paigutamise ja ettevõtetele raha kaasamise paigaks, tegeleb börs asendustegevusega, mis muudab investorite ja emitentide elu ebamugavaks.

Varsti juba kaks aastat on pea ainsad Tallinna börsilt tulnud uudised börsiettevõtetele tehtud trahvide ja hoiatuste kohta. Oleks siis, et tegu olnuks tõsiste rikkumistega. Mille eest siis börsiettevõtted trahve ja märkusi saavad? Baltika sai 1000 eurot trahvi selle eest, et õigel ajal ei teavitanud finantsjuhti Maigi Pärnikut tähtaja pikendamisest.

Detsembris trahvis Tallinna Börs Ekspress Gruppi 1500 euroga, sest ettevõte avaldas aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise teate Eesti Päevalehes, aga börsisüsteemi kaudu alles samal päeval kell 10.39 ehk mõni tund hiljem kui ajaleht oli lugejateni jõudnud. Arco Varal läks veidi paremini – analoogilise asja eest saadi vaid hoiatus.

Novembris aga sai Arco Vara 2000 eurot trahvi selle eest, et avalikustas küll teabe uut­e liikmete valimise kohta, kuid jättis avalikustamata valitud uute nõukogu liikmete viimase kolme aasta ametikäigu lühikirjelduse, kuuluvuse äriühingute juhtorganitesse ja teabe nendele isikutele kuuluvate emitendi hääleõigusega aktsiate hulga kohta.

Kõik need eksimused ja veel mitu muud, mille eest ettevõtted trahvi said, on seitsmenda järgu tähtsusega ega mõjuta aktsia hinda.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles