Suur raha kütab alati suuri kirgi, kuid EASis toimunu – see osa, mis avalikkusele välja paistis – hakkas kohati lausa piinlikuks muutuma. Peamiselt «tänu» pikka aega kestnud poliitilisele käärimisele EASi nõukogus on sihtasutus olnud viimasel ajal pideva avalikkuse tähelepanu all ning lõpuks tunnistasid ka nõukogu liikmed ise juhtorgani töövõimetust.
Nõukogu ei suutnud kuidagi hakkama saada EASile toimiva tegevjuhtkonna ametisse nimetamisega. Napilt pool aastat EASi juhtinud Taavi Laur esitas aasta alguses ootamatult lahkumispalve. Märtsis tema kohale määratud Andres Rannamäe ümber puhkes aga kohe skandaal – teda seostati teadusraha kantimisega senises äritegevuses – ning nõukogu pidi vastvalitud juhi tagasi kutsuma.
Väliskaubandus- ja ettevõtlusministri ametisse tõusnud Anne Sullingu otsus puhtalt lehelt alustada oli kahtlemata õige. Pidevad avalikud vastuolud ja konfliktid ning ebaõnnestunud juhivalik määrisid sihtasutuse mainet, samal ajal kui uus ELi rahastamisperiood (2014–2020) koputab uksele ning EAS vajab selleks kindlat kätt, eesmärke ja selget strateegiat. Ka plaane tulevikuks, mil toetuste vähenedes saab üha suurema rolli nõustamine.
Minister kutsus kõik EASi nõukogu 11 liiget tagasi ja nimetas ametisse uue, seitsmeliikmelise nõukogu. Valik tehti Sullingu sõnul ligi saja kandidaadi seast ning koosseis sai kokkuvõttes tunduvalt rohkem ekspertide- ja vähem poliitikutekeskne. Uus nõukogu pani sule sappa samuti juhatusse kuulunud Martin Hirvojale ning valis sel nädalal 43 kandidaadi seast uueks juhatuse esimeheks Hanno Tombergi.
Nõukogu koosseis võib olla muutunud, kuid poliitiline huvi – seeläbi ka konfliktioht – ei kao suurte summade jaotamise juurest kunagi. Ajakirjandusliku kõrgharidusega ja senises töös valdavalt meediavaldkonnaga seotud olnud Tombergi võivad selles ametis aidata just seniselt tegevusväljalt saadud kogemused.
Viimased seitse aastat Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liikmena on lisaks suure avalik-õigusliku organisatsiooni eest vastutamisele andnud ka küllaldaselt kokkupuuteid poliitiliste intriigidega ning seeläbi ka oskusi nendega toime tulla.
EASist sõltub Eestis lähiaastatel palju enam, kui laiem avalikkus seda tajub. Uus juht peab moodustama meeskonna, kellega sihtasutus nii tööle panna, et tulemus oleks igast küljest ja nähtavalt avalikes huvides. Ning kindlasti kuulub selle juurde ka tahtmine ja oskus tehtud otsuseid selgitada. Tombergil hea suhtlejana on need omadused olemas.