Juhtkiri: Noor Eesti

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu.
Riigikogu. Foto: Peeter Langovits

Mis ideed riigikogulased toetama kibelesid?

Mõte anda lastele hääleõigus osutus riigikogu liikmete seas üllatavalt populaarseks. Tervelt 44 riigikogu liiget liitus laste õiguste toetusrühmaga. Õhinat vähendab kahtlus, et osa parlamendiliikmeid ei lugenud toetusrühmaga liitudes läbi avaldust, millega neid osalema kutsuti. Kui tõesti nii oli, siis räägib see rohkem konkreetsetest inimestest kui ideest. Aga kaalugem siiski pakutud plaani.

Idee järgi, mille algatajaks on ajakirjanik Andrei Hvostov ja edendajaks MTÜ Noor Eesti, peaks põhiseaduse mõtte, mille kohaselt on Eesti Vabariigi kodanikeks kõik lapsed, kelle vanemad või üks vanem on Eesti kodanik, viidama loogilise lõpuni: kuna kodanikuks olemise põhiline tunnus on valimisõigus, peaks see õigus laienema ka alla 18-aastastele inimestele. Täisealiseks saamiseni realiseeriks lapse õiguse valida üks tema vanematest või seaduslik esindaja.

Noore Eesti idee taga on tähelepanek, et väikeste lastega perekonnad surutakse poliitilise elu tagaplaanile. Kui lastega perede huvidega poliitikas piisavalt ei arvestata, ei sünni lapsi juurde. Lastega peresid jääb vähemaks ja seda vähem peavad poliitikud nende huvidega arvestama. See on ühiskonna vananemise nõiaring, millest laste eest hääle andmise võimalusega saaks Noore Eesti ja nüüd siis ka parlamendi toetusrühma idee järgi välja murda.

Madal sündimus ja ühiskonna vananemine on probleem terves Euroopas ja laiemalt peaaegu kõigis tööstusriikides. Eesti ühiskonnas lisandub sellele eksistentsiaalne hirm emakeelse kõrgkultuuri kestma jäämise pärast.

Oleme kõige väiksem kõrgkultuuriga rahvas, kui välismõjude eest rohkem kaitstud saarerahvaid mitte arvestada. Küsimus on, kas rahvaarvu kahanedes suudame üleval hoida emakeelset kõrgharidust ja paljut muud, mida peame praegu loomulikuks. Me ei tea vastust ette, aga parem on hääbumise piire mitte proovida. Üldjoontes neist mõtetest lähtub ka valimissüsteemi muutmise ja lastele esindatuse andmise idee.

Eesti piiripealne olek peaks meid julgustama kasutama kõiki võimalusi. Tõenäoliselt kaalukaimad vastuargumendid lähtuvad demokraatia alusprintsiipidest, et iga valija langetab oma otsuse ise ning igaühe otsusel on hääletamisel võrdne kaal. Lapse häält näiteks lapsevanemale delegeerides minnakse selle põhimõttega vastuollu. Selles ongi kaalumise koht, kas laste esindatusest saadav kasu ühiskonnale kaalub üles nimetatud alusprintsiibis erandi tegemise.

Küsimus on ka, kas laste eest vanematele lisahäälte andmine ikka aitab saavutada kestma jäämise eesmärki. Kas saadakse seda, mida taotletakse? Parlamendi toetusrühma loomine lisab tõenäosust, et see idee igakülgselt läbi kaalutakse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles