Jarmo Mäkelä: miks Venemaa Soomet hirmutab?

Jarmo Mäkelä
, Soome ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jarmo Mäkelä
Jarmo Mäkelä Foto: Pm

Venemaa Soome-vastaste info- ja küberoperatsioonide arutelusid peetakse Soomes harva. Hea erand oli president Sauli Niinistö eelmisel nädalal peetud Kultaranna kärajatel - avalikkuse eest suletud töörühmas juureldi nende asjade üle põhjalikult.

Venemaal kaalutakse ja uuritakse infooperatsioone palju. Riigis on kuus hinnatud uurimisasutust, mille peamine tegevus on info- ja võrgusõja teooria, vahendite ja meetodite arendamine. Lisaks sellele on infosõja pidamine akadeemiline õppeaine enam kui 70 ülikoolis. Peale selle on Venemaal suur hulk uurimisasutusi, mille andmeid avalikest registritest ei leia.

Meie jaoks on olemas põhimõtteliselt kolme sorti informatsiooni: tõelevastav, puudulik või valelik. Venemaal on asi teisiti. Seal käsitletakse infot alati relvana, mida võib kasutada kas rünnakuks või kaitseks, hea või halvana. Kui ohtlik informatsioon on ja kelle jaoks, sõltub selle tootja ja levitaja eesmärkidest, ametioskustest ja kasutatavatest vahenditest.

Informatsioon on ohtlik sellepärast, et sõnumeid on lihtne ja odav toota, need ületavad kergesti riigipiire, neid on kerge kätte saada ja nende mõju on piiramatu. Info abil saab riiki sisemiselt tugevdada, ka tugevdada selle mõjuvõimu piirkondlikult ja luua geopoliitilisi eeliseid, millel on globaalne mõju.

Venelaste õpikute järgi kasutatakse infooperatsioonides alati inforelva. Need ulatuvad info manipuleerimisest ja desinformatsiooni levitamisest teabe hankimiseni lobitööga, välja pressides või luurates.

Kremli praegust juhtkonda mõjutavad kaks geopoliitika koolkonda, mille teooriates on infosõjal keskne koht. Koolkondi juhivad hiljuti Soomeski käinud Aleksander Dugin ja KGB koolitatud Igor Panarin.

Koolkondadel on märkimisväärseid erinevusi. Ühine on mõlemal arusaam, mille järgi peetakse maailmas võitlust kahe suure tsivilisatsiooni vahel. Üks neist on USA juhitav liberaalne ehk lääne tsivilisatsioon, mis hävitas eelmisel aastasajal kaks oma suurt võistlejat, kommunismi ja fašismi. Teine on Euraasia tsivilisatsioon, mida juhib Venemaa. Nende tsivilisatsioonide vahel pole leppimine võimalik. Mõlema koolkonna järgi on lääne tsivilisatsioon jõudnud oma tee lõppu ja tsivilisatsioonide sõjas, mis on vältimatu, võidab Venemaa juhitav liit – Panarini järgi juhtub see 2020. aastaks.

Venemaal on kõik tähtsamad massiteabevahendid allutatud teenima riigi välis- ja sisevaenlaste tõrjumise, Venemaa mõjupiirkonna kindlustamise ja laiendamise eesmärki. Kõige ohtlikumateks sisevaenlasteks peetakse riigist sõltumatuid kodanikuühendusi ning ka sotsiaalmeediat, kus on endiselt võimalik esitada ametlikust liinist erinevaid vaateid.

Venemaa ei saa kasvatada oma geopoliitilist mõjupiirkonda, vormimata oma pürgimustele soodsaid hoiakuid kõigis naabermaades. Seepärast Venemaa kord hirmutab, kord premeerib Soomet, ja teeb seda suhteliselt edukalt. Eesmärk on lahutada Soome roiskuvast lääne väärtuskogukonnast ja pakkuda Soomele uut kodu tsivilisatsioonide sõja tulemusel sündivas, Venemaa ümber tekkivas kolmandas impeeriumis, millest unistab eriti just Dugin.

Võib oletada, et selle eesmärgiga luuakse viiendat kolonni ka Soomes. Kes sellesse kuuluvad, kas peaks olema mures, kas keegi neid jälgib? Seda ma ei tea, ent olen kindel, et enamik tavalistest soomlastest elab täielikus teadmatuses neist ohtudest.

Artikkel ilmus esmaspäeval (16.06) Soome ajalehes Maaseudun Tulevaisuus. Postimees avaldab selle autori ja väljaande loal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles