R, 27.01.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Paigast, kust sai alguse raha, õlu ja tsivilisatsioon

Paul Kriwaczek, «Babülon», tõlkinud Ivika Arumäe, sari «Imeline ajalugu», Äripäev, 384 lk.
Jaan Martinson
, spordireporter
Paigast, kust sai alguse raha, õlu ja tsivilisatsioon
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Raamat

Babülon, mille ümber laius Mesopotaamia, on vaid keskpunkt, nii ses raamatus kui tsivisatsiooni sünnil. Kaante vahele on koondatud meie mineviku lugu – kuidas olevik kõigi oma linnade, ühiskonnakorralduse, majandustegevuse ja muuga alguse sai.

Teadjad ütlevad, et kõik sai alguse enam kui 7000 aastat tagasi Mesopotaamiast. Just see piirkond kahe jõe, Tigrise ja Eufrati vahel on tsivisatsiooni häll. Samas on skeptikuid, kes ei mõista, kuidas saab tekkida mitte millestki midagi ehk mõnesaja aastaga kasvada tühja kohta linnad ning areneda tolle aja kohta kõrgtehnoloogiline ühiskond, mis ühel hetkel lihtsalt hävis. Aga see selleks, skeptitsism ei kahanda teose väärtust, kuid samas ei purusta kahtlusi. See, mis oli, see oli, siin pole kahtlust, aga kuidas see kõik tekkis ja millal, on hoopis teine küsimus.

Igatahes leiutati Mesopotaamias kiri ja õlu ja tänapäevane raha ning veel palju muud geniaalset, milleta maailm hakkama ei saaks. Seega on too iidne paik tõesti millegi algus.

Raamat «Babülon» pole mingil juhul kuiv tekst paberil, pigem vastupidi – autor on minevikku lahanud märksa laiemalt ja värvikamalt kui tavaks.

Siinkohal oleks ehk paslik anda sõna asjatundjale ehk mida arvab raamatust «Imelise teaduse» kodulehel tuntud mälumängur Igor Habal.

«Paul Kriwaczeki „Babülon” on haaravalt kirjutatud huvitav teos inimkonna esimese silmapaistva tsivilisatsiooni, Mesopotaamia kahe ja poole tuhande aasta pikkusest arenguloost. Kuigi me ei leia siit sõnagi Semiramise rippaedadest ning Babüloni ja Babüloonia ajalugu tervikuna võtab raamatu mahust enda alla vähem kui kolmandiku, oli Babülon Mesopotaamia kultuuri kõige suurejoonelisem väljendus, sümboolne vana ja uue kultuuri sõlmpunkt.

Kriwaczeki kirjeldus Mesopotaamia tsivilisatsioonist alates neoliitilisest revolutsioonist kuni Babüloni vallutamiseni Kyros I poolt on kahtlemata õpetliku alatooniga. Mesopotaamia tsivilisatsioon areng on olnud hämmastavalt sarnane meie enda tsivilisatsiooni arengulooga, see on kulgenud mööda samu radu, proovides läbi erinevaid religioone, majandus- ja tootmissüsteeme ning valitsemisviise. Kas meiegi ei väljenda praegu oma mineviku talletamise ihaluses samasugust ebakindlust tuleviku suhtes nagu Assurbanipal, kes käskis Ninive raamatukokku tervest impeeriumist teoseid kokku koguda?

Seda piirkonda hästi tundva ning erudeeritud inimesena loob Kriwaczek raamatus lennukaid ja kohati meelevaldseid seoseid Mesopotaamia ajaloo ja kultuuri ning hilisema ajaloo vahel. Nii seletab autor Johan Huizinga mänguteooriat appi võttes Warka vaasil kujutatud tseremoonia kaudu seda, miks Mesopotaamia ühiskond oli muutustele avatud. Oluline on see, et nende seoste abil koorub tõsiasi, et hoolimata rohkem kui kahe tuhande aastasest erinevusest, on meie ja tolle aja inimese mõtlemine palju sarnasem, kui me arvata oskame. Ehk nagu Mark Twain tavatses öelda: ajalugu ei kordu, kuid riimub.

Ajakirjandusliku taustaga autori jutustamislaad, mis viib meid teekonnale läbi Mesopotaamia arenguetappide, on elav ning ajaloohuvilistele kergesti jälgitav. Meid viiakse autori juhtimisel põnevale ekskursioonile, mille käigus avaneb meil muuhulgas võimalus tutvuda Gilgameši-aegse Uruki, Uri III dünastia tsentraliseeritud elukorralduse ja Babüloonia koolisüsteemiga.

Ehkki Eufrati ja Tigrise vaheline tsivilisatsioon on hääbunud, on selle kultuuri saavutusi võimalik märgata iga päev. Paljud inimesi abistavad tehnilised vahendid on pärit just sellest maanurgast: raske oleks kujutada tehnoloogilist progressi ilma kangastelgede, adra või rattata. Seejuures on olulisel kohal olnud Mesopotaamia rahvaste kindel usk paremasse tulevikku: tõus vaheldub langusega ning surm ja häving on millegi uue ja parema alguseks.

Paul Kriwaczeki „Babülon” avardab maailmapilti, pakkudes esimest korda võimalust selle iidse tsivilisatsiooniga sellises mahus eesti keeles tutvuda.»

Tagasi üles