Aivar Sõerd

FOTO: Peeter Langovits

Eesti majanduse arengu seisukohast olulist rolli kandnud odava tööjõu eelise kadudes tuleb küsida, millised on meie uued konkurentsieelised kiiresti muutuvas keskkonnas. Riikide konkurents investeeringute ja töökohtade pärast pigem teravneb, sest kriisist välja tulles ei ole riikide majanduskasv olnud vastavuses ootustega.

Konkurentsieelistena võib käsitleda transpordiühendusi, kvalifitseeritud tööjõu ja kapitali kättesaadavust, aga raske on siin leida meie märkimisväärset eelist võrreldes naaberriikide Soome, Rootsi ja Lätiga. Meie eelis ja tugevus on pikka aega olnud soodne ärikeskkond, milles on omakorda arvukalt komponente. Majanduskasvu on soodustanud kindlasti ka investeeringud energiaturu ühendustesse ja ELi eelarvest saadava raha efektiivne kasutamine.

Meie tugevuseks on pikka aega peetud soodsat maksusüsteemi, aga ettevõtlusaktiivsus üldiselt on samas väike. Maksupoliitikat kui tõhusat poliitikainstrumenti on ka teised riigid aktiivselt kasutanud, eelkõige eesmärgiga parandada eelarvelaekumisi, aga pöörates ka märkimisväärset tähelepanu konkurentsieeliste tugevdamisele.

Alates 2009. aastast on Euroopa Liidu maksusüsteemides toimunud silmatorkavad muutused. Valdavalt on riigid pidanud oma fiskaalpositsiooni parandamiseks laiendama maksubaasi, kaotama erandeid ja tõstma tarbimismaksu määrasid. Ettevõtte tulumaksu on aga vähendatud. Üksikisiku tulumaks on püsinud enam-vähem samal tasemel. Kaudsete maksude määrad on ELi liikmesriikides tõusnud keskmiselt kahe protsendipunkti võrra, ettevõtte tulumaksu määrad on alanenud keskmiselt kahe protsendipunkti võrra.

Muutused meie naaberriikides on olnud veelgi suuremad – Rootsi alandas hiljuti järsult ettevõtte tulumaksu 26 protsendilt ja kavandab juba uut tulumaksukärbet. Rootsi ettevõtte tulumaksu määr alaneb 20 protsenti ehk allapoole meil alates järgmisest aastast kehtima hakkavat tulumaksu määra. Samasugust maksupoliitikat on rakendanud Soome. Maksukoormus liigub teenitud kasumi maksustamiselt jaotatud kasumi maksustamisele ehk meil alates 2000. aastast rakendatud reinvesteeritud ettevõtte tulumaksu poole.

Sellega aga väheneb meie senine eeli­s ja seni konkurentsieelist pakkunud ettevõtlust soosiva maksusüsteemi mõju võrreldes naaberriikidega kahaneb. Samal ajal on meil suhteliselt kõrge jaotatud kasumi maks, Läti on aga näiteks dividendide maksustamisel jõudnud 15 protsendi tasemele. Eestiga samale tasemele on jõudnud ka Suur­britannia ettevõtte tulumaksu määr.

Tohutu võla- ja intressikoormaga äsja abiprogrammi staatusest suure vaevaga välja saanud Portugal vähendab viie aasta jooksul ettevõtte tulumaksu 31,5 protsendilt 19-le.

Sellel nädalal avaldatud audiitorfirma Ernst & Young Euroopa atraktiivsuse uurin­gust selgub, et eelmisel aastal kasvasid otseinvesteeringud Lätti ja Leetu kiiremini kui Eestisse. Uuringu andmetel tuli Leetu eelmisel aastal kaks korda ja Lätti koguni kolm korda rohkem töökohti kui Eestisse. Läti atraktiivsus suurenes seoses euro kasutusele võtuga, aga peale selle on riik ka rohkem panustanud investeerimiskeskkonna parandamisse.

Konkurentsieelise tugevdamisel ja uut­e eeliste loomisel on otsene seos majanduskasvu, töökohtade ja investeeringutega. Sellepärast pole tõsiseltvõetavat vastuargumenti tulumaksu alandamisele alates järgmisest aastast. Konkurentsivõime parandamise eesmärki täidab ka tööjõumaksude alandamine. Pigem tuleks küsida, kas me ei astu neid samme liiga tagasihoidlikult ja liiga hilja.