Katariina Krjutškova

FOTO: Postimees

Endine justiitsminister Kristen Michal on nutikas ärimees. Tema tehtud seadus on muutnud riigiasutused äriühingute sarnaseks, kus saab vabalt palka tõsta ning lisatasu maksmine on avalikkuse silmis läbipaistmatu. Kui Michal 2012. aastal avaliku teenistuse seadust läbi surus, rääkis ta, et nüüd muutub riigiametnike palgasüsteemi läbipaistvaks. Tõusevad ametnike põhipalgad ja kaovad arutud lisatasud.

Kaotatud palgalae tõttu on riigiteenistujate põhipalgad viimase aastaga tõepoolest tõusnud, aga lisatasud pole kuhugi kadunud. Veelgi enam, nüüd pole võimalik aru saada, mille eest ametnikud palgalisa on saanud. Enne uue seaduse kehtestamist võis avalikes andmetes näpuga järge ajada, kui palju sai ametnik lisatasu, puhkusetasu, hüvitist või preemiat. Alates möödunud aastast märgitakse need koondsummana ühte lahtrisse, mis kannab nimetust «muutuvpalk».

2013. aastal maksti muutuvpalga nimetuse all palgalisa loendamatul hulgal riigiametnikele. Sageli saadi 13. palk. Kultuuriministeerium maksis näiteks oma töötajatele ühe mõõduga 500 eurot. Rekordilised muutuvpalgad olid vahemikus 4000 – 11 000 eurot.

Et aru saada, millest need summad koosnevad, tuleb iga ametniku kohta eraldi päring teha. Seega näib, et uus seadus on jätnud asja sisu samaks, kuid palgalisa kajastamisel muutus üksnes raamatupidamise kord. See omakorda loob oma läbipaistmatuse tõttu paremaid võimalusi riigiteenistujatele makstavaid boonuseid peita.

Märkimist väärib, et riigiasutused ei mahu lisatasude maksmisel etteantud piiridesse. Seaduse järgi võib muutuvpalka maksta kuni viiendiku ulatuses ametniku aastasest põhipalgast, kuid 2013. aastal maksti mitmel puhul rohkem. Neid piire võib venitada nagu kummi, sest rikkumisele karistust ei järgne.

Ühest küljest võimaldab praegune vabam palgasüsteem juhtidel alluvaid rohkem motiveerida, kuid sel on ka varjukülg. Loodetavasti polnud see Michali eesmärk, aga kui riigiteenistujate võimalik palgatõus ja -lisa sõltub rohkem tema ülemustest ehk ministrist, soosib see riigiasutuste juhtide politiseerumist.

Eilne Postimees kirjutas, et möödunud kevadel politsei- ja piirivalveameti peadirektoriks saanud Elmar Vaheri palk tõusis 400 euro võrra. Samuti maksti talle juba möödunud aasta lõpus kuupalga suurust tulemustasu. Nii palgatõusu kui ka tulemustasu määras eksminister. Politseiameti peadirektor ei osanud ise selgitadagi, millega ta sellise palgalisa oli ära teeninud.

Hea uudis on, et mõned riigiasutused on ka loobunud igasuguste lisatasude ehk muutuvpalga maksmisest. Võimalik, et asjad loksuvad iseenesest paika ja ametitel läheb aega vanadest kommetest ehk kopsakatest palgalisadest võõrdumiseks.