Liisa Tagel

FOTO: Mihkel Maripuu

«Kodumaa vajab tuge, abi ja kaitset, vajab rahu toovaid tanke, õnne külvavaid kuulipildujaid, kodu hoidvaid kahureid,»  tutvustas üliusin pioneer Peko naabritelt viimastki kõlblikku metallitükki kätte saada püüdes kampaaniat, mille eesmärk oli koguda materjali sõjatööstusele. Tegemist on Leelo Tungla raamatukesega «Vampiir ja pioneer», mis on küll lasteraamatu kuues, aga ilmselt lapsi sugugi nii palju ei kõneta kui neid, kes tunnevad ära ülepaisutatud nõukogude retoorika pilamise.

Sama usinalt rahumeelset sõnavara valivad pioneerid paistavad tegutsevat suuremates Vene uudistekanalites ja loomulikult valitsusasutustes ning samamoodi viitavad ka nemad eelkõige Venemaa püüdlustele tagada heaolu. Miskipärast vajab see endiselt tanke ja tuhandeid sõdureid Ukraina piiri taga.

Hoolikalt valivad sõnu kõik osalised. Me kirjutame näiteks «Krimmi niinimetatud referendumist», et mitte devalveerida sõna  «referendum» tähendust, sest püssimeeste valve all peetud ja kahtlasi hääletustulemusi välja kuulutanud üritus demokraatlikus maailmas sellist nime ei vääri. Poolsaare annekteerimise ajal kirjutas aga lääne meedia pikalt eraldusmärkideta sõduritest, nii et praeguseks on see Ukraina kontekstis muutunud üsnagi üheselt Vene vägedele viitavaks väljendiks.

Terroristid, separatistid, Vene väed, venemeelsed/kohalikud omakaitseväed, valitsusvastased aktivistid, föderaalriigi toetajad, protestijad ja rahumeelsed meeleavaldajad – Krimmi annekteerimiseni viinud sündmustest saadik paistab, et kõigist neist väljenditest on saanud vaat et sünonüümid.

Näiteks võis suuremat osa neist leida möödunud nädalal uudislugudest, mis rääkisid Ida-Ukrainas Slovjanski lennuvälja hõivanutest – Russia Today ja RIA Novosti kirjutasid protestijatest ja kohalikest omakaitseväelastest, kes olid sunnitud Ukraina sõjaväe pealetungi eest taanduma, Ukraina väljaanded aga terroristidest ja separatistidest ning kui omakaitsevägedest, siis kindlasti eelkõige epiteediga  «venemeelsed», mis annab suurema vabaduse nende päritolu oletamisel, ent paneb paika nende meelsuse.

Samad sündmused, aga sõnastus annab neile hoopis teise värvingu. Esimeses süüdistati ebakindla valitsusega riigi sõjaväge tarbetus jõukasutamises, mida ilmselgelt peab taltsutama suur rahumeelne naaber, teises aeti minema iseseisvust ja suveräänsust ohustavad jõud. Kuigi tankide saabumine tekitab tajutavat õõva, peetakse praegu sõnadega suuri lahinguid – sõnad annavad edasi toimuvat, ent võivad seda ka hägustada.

Et mitte agara pioneerina rahutoovatest tankidest laulda, on vaja kriitilist meelt nii uudiste koostajatel, lugejatel kui ka kommenteerijatel. Pioneer osutus raamatus muide tehis­inimeseks, kes oligi programmeeritud vaid ideaalne pioneer olema.