Paljureklaamitud «Matemaatika õhtuõpik» valmistas pettumuse, kirjutab eluaegne matemaatikaõpetaja ja toimetaja Kalju Kallaste Õpetajate Lehes.
Kalju Kallaste: haltuuramaiguline «Matemaatika õhtuõpik»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ootasin suure uudishimu ja huviga paljureklaamitud «Matemaatika õhtuõpiku» ilmumist. On tervitatav ja tore, kui matemaatikakirjandust ilmub ja kui see veel uudset käsitlust pakub. Lugenud ilmunud «Õhtuõpikut», pettusin aga kiiresti. Miks? Ühe lausega võiks põhjust väljendada nii: läbimõtlematu ainekäsitlus ja toimetamata tekst.
Olen pea veendunud, et «Õhtuõpikut» pole ei retsenseeritud ega redigeeritud. Ei usu, et õpikule positiivse hinnangu andjad on seda lugenud. Seda kinnitab raamatu 12. leheküljel olev lause: «Jüri Engelbrecht kirjutas soovituskirja juba enne, kui raamat valmis oli.» Kahjuks pole seni mingitki arvustust ilmunud (õpetajad, metoodikud, kasutajad jne).
Minu arusaama kohaselt peab õpikus olema programmikohane süstemaatiline ainekäsitlus üldkasutatavate mõistetega (terminitega) kirja pandud eesti keeles. «Õhtuõpik» tundub lugedes aga kohati tõlkematerjalina (lauseehitus, terminoloogia jm). Muidugi võib kirjapandut vaadelda ka läbi huumoriprisma, kuid see ei tohi kujuneda labasuseks.
«Õhtuõpik» (408 lk!) võiks kuuluda Guinnessi rekordite raamatusse ka selle poolest, et siin on tänu avaldatud ca 460 inimesele! Mul on aga südamest kahju nendest, kes heas usus ostsid selle küllaltki kalli (ca 20 eurot) õpiku eesmärgiga parandada oma laste või lähedaste matemaatikavõimeid – raamat aitab sellele küll väga vähe kaasa, enne sobib «Õhtuõpik» (reservatsioonidega!) nendele, kes koolikursuse juba omandanud ja tahavad omandatut meelde tuletada.
Et olla pisut konkreetsem, toon vaid mõned näited, mis iseloomustavad kirjapandud teksti. Arusaadavalt pole võimalik kõiki möödalaskmisi kirja panna ja minu vanuse tõttu (86) vast ei suudagi. Märgin veel, et iga hea matemaatikaõpetaja on kümneid kordi parem kui mis tahes matemaatikaõpik, mistõttu tuleks tähelepanu suunata just õpetajatele.
Näiteid.
Lõik raamatust lk 128: «Jada ongi tavaline arvude järjend, mis võib koosneda kas lõplikust hulgast arvudest või lausa lõpmata paljudest. Kui hakkad lihtsalt arve ritta seadma, ongi tulemus arvujada. Igaüks võib muidugi kirja panna oma lemmikjada ja kinkida selle südamekaaslasele sünnipäevaks ning kui ka seda juhtub harva, on jadad siiski päriselus kui matemaatikas levinud ja olulised objektid.»
Lõik raamatust lk 70: «Üks lihtsamaid võimalusi on funktsioone esitada nimekirja või tabelina: anname lihtsalt igale sisendile vastava väljundi. See on üsna kompaktne viis, kui funktsiooni määramispiirkond on tilluke ja samas pole väärtustel suurt struktuuri.»
Lk 30: «… kui õpite pähe ühe võrrandi lahendi …» (peaks olema «lahendusmeetodi»).
Lk 272: Mida tähendab «funktsiooni lahendivalem»?
Lk 85: «murru taandatud esitus». Võiks ju olla «taandatud murd». Samal leheküljel on ka omalooming «kümnendesitus». Autorid märgivad (lk 31), et matemaatikal on oma keel. See on õige, kuid siis tuleb seda ka kasutada.
Lk 280: «eksponentsiaalfunktsioon» (eksponentfunktsioon); «tormab lõpmatusse».
Lk 283: «veenduda puhtalt graafikut vaadates».
Lk 83: «ongi ju täpselt funktsioon a2 loetuna negatiivses suunas».
Siis: «arvujada mõistet võib selgitada pikkade sõnadega» (lk 128), «mokkamööda» (lk 30), «matemaatikatunnis segadusse aetud gümnasist» (lk 8), «aitavad hästi toidulauda planeerida» (lk 10), «kiiresti maru pikaks» (lk 80), «ohutum ja sujuvam ümberkäimine» (lk 85), «taandub täpselt välja» (lk 86), «täpselt kahes reaalarvulises punktis», «matemaatilised žanrid», «integraali võtmine» (lk 71), «võrdsed ehk uhkemalt öeldes kongruentsed», «seltsida» (lk 280) jne jne.
«Raamatukesel» (tekstist võetud) peaks olema ka register – ikkagi 408 lehekülge.
«Matemaatika õhtuõpiku» saab tasuta alla laadida veebilehelt 6htu6pik.ut.ee
