Jüri Allik: kahel toolil istumine pole demokraatia

Jüri Allik
, akadeemik, TÜ professor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Allik
Jüri Allik Foto: SCANPIX

Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonileppega tahetakse kaotada keeld ühitada riigikogu ja kohaliku volikogu liikme amet. Postimehe (3.04) analüüsis viitab Argo Ideon justiitsminister Andres Anveldi arvamusele, et selle ettepaneku näol on tegemist «demokraatia põhialuste tugevdamisega». Mäletatavasti leidis 2005. aastal tollane õiguskantsler Allar Jõks vastupidiselt, et kuulumine ühtaegu riigikogusse ja kohaliku omavalitsuse volikokku on põhiseadusevastane, kuna sellega rikutakse võimude lahususe põhimõtet.

On raske uskuda, et ajutine valitsus on väga mures demokraatia põhialuste pärast. Palju usutavam ja läbipaistvam tundub olevat soov optimeerida järgmiste valimiste tulemusi. Ilmselt ei olda rahul 2013. aasta kohalike valimiste tulemustega, kus kaotati palju hääli eelkõige valmisliitudele. Ilmselt ongi «demokraatia põhialuste tugevdamise» tegelik mõte ohjeldada kodanikualgatust ja peatada parteide võimu kahanemine kohalikus omavalitsuses.

Ma väga loodan, et parlament ja viimases hädas president Toomas Hendrik Ilves seda läbinähtavate kavatsustega seadusemuudatust läbi ei lase. Kuigi väidetavalt ei vaja Eesti suurt narratiivi, peaks üheks praktiliseks eesmärgiks olema pääsemine puudega demokraatia nimekirjast. Ajakirja Economist demokraatia indeksi viimases, 2012. aasta pingereas on Eesti 7,61 punktiga maailma riikide seas alles 34. kohal, kuuludes puudega demokraatiate (flawed democracies) hulka.

Eesti demokraatia näitaja on väga hea valimiste korraldust ja poliitilise pluralismi (9,58) ning hea tsiviilvabadusi (8,82) puudutavas osas. Kuid Eesti demokraatia puudeks on vähene poliitiline osalus (5,0), valitsemise nõrkus (7,14) ja puudused poliitilises kultuuris (7,50).

Vähene poliitiline osalus ei tähenda ainult nigelat valimistel osalemise protsenti, vaid ka näiteks naiste väikest arvu parlamendis, vähemuste võimalust kaasa rääkida poliitikas ja kodanike kaasatust valitsemisse. Valitsemise tugevuse ja nõrkuse näitajad on näiteks korruptsiooni levik, täidesaatva ja seadusandliku võimu lahusus ja see, milline on üldine usaldus poliitiliste parteide vastu. Demokraatia hinde võivad alla viia ka puudused demokraatlikus kultuuris, mille näitajateks on näiteks nende inimeste hulk, kes nõuavad riigi juhtimises tugevat kätt või usuvad, et inimeste karistamine ongi demokraatia olemus.

Väga palju demokraatia näitajaid on võetud maailma väärtuste uuringust (World Values Survey), nagu näiteks küsimus, kas inimesed tunnevad ennast piisavalt vabana oma igapäevase elu korraldamises.

Vaadates neid tunnuseid, millest demokraatia indeks on kokku pandud, ei selgu, kuidas riigikogu ja kohaliku volikogu liikme ameti ühitamine võiks demokraatiat arendada.

Ilmne on pigem vastupidine: et kahe tooli peal korraga istumine rikub võimude lahususe põhimõtet, soodustab korruptsiooni, kasvatab usaldamatust poliitiliste parteide vastu ja kahandab inimeste võimalusi vabalt korraldada oma elu kohas, kus nad elevad.

Märksõnad

Tagasi üles