Postimees avaldab tänases Helsingin Sanomates avaldatud endise Helsingin Sanomate vastutava peatoimetaja Mikael Pentikäineni ja endise Postimehe vastutava peatoimetaja Anvar Samosti artikli Soome julgeolekupoliitika valikutest.
Anvar Samost ja Mikael Pentikäinen: Soome võiks õppida Eestilt julgeolekupoliitikat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kaitseminister ja kaitseväe juhataja on viimastel nädalatel saanud oma läänepoolsetelt liitlastelt sõnumeid, et Ukraina kriisi ja Krimmi vallutamisega on nende varasemad hoiatused Venemaa võimete ja ambitsioonide kohta tõeks osutunud. Osutub, et Eesti tunneb Venemaad paremini kui mõnigi suurriik ning selle kinnituseks on nende suurriikide julgeolekupoliitilise positsiooni väga kiire muutumine.
Eesti tunneb end ka praegu turvaliselt. Eelkõige on selle põhjuseks veendumus, et maailma võimsama sõjalise liidu liikmena on Eesti heidutusvõime sadu kordi võimsam kui asukoht või rahvaarv lubaksid.
Eestil täitus äsja 10 aastat NATO liikmena. Paraku saab just kriiside ajal selgeks, kui õige valiku Eesti rahvas 2004. aastal tegi. NATO on tugevdanud Eesti kaitset nii Gruusia sõja järel kui ka nüüd.
See ei tähenda, et Eesti oleks iseseisva kaitsevõime arendamise NATO ridades hooletusse jätnud. Vastupidi – Eesti on rahvusliku kokkuleppe alusel hoidnud ka kõige raskematel aegadel kaitsekulutusi kahe protsendi juures sisemajanaduse koguproduktist. Koostöö NATO liitlastega on võimaldanud seda raha maksimaalse efektiivsusega kasutada.
Eesti seisukohast on NATO-l siiski üks oluline puudus. Teisel pool ühist lahte asuv Soome ei ole NATO liige.
Kui Eestile ei ole Soome NATO-st kõrvalejäämine määrava tähtsusega, siis Soome poolt vaadatuna on see keskne välis- ja julgeolekupoliitiline valik, mille üle on vaja ausat ja selget arutelu. Ukraina kriis näitab, et tänase Venemaa naabrina on kollektiivkaitses osalemine väga oluline ükskõik kui tugevale riigile.
Soome on juba hästi integreeritud Euroopasse – Soome on Euroopa Liidu keskne liige, kuuludes nii euroalasse kui Schengenisse. Soome on arendanud oma kaitsejõude nii, et need oleksid suutelised tegutsema koos NATO jõududega ning Soome sõdurid on osalenud rahvusvahelistes operatsioonides.
Selle suuna järgmine mõistlik ja kasutoov samm oleks NATO-liikmelisus. Nii paraneks Soome kaitstus, stabiilsus Läänemere piirkonnas ning ka Soome mõju lääne kogukonna otsustes.
Soome on pidanud raskes majanduslikus keskkonnas säästma ka kaitsevõime pealt. NATO liikmena oleks Soomel oluliselt lihtsam jagada kalleid ning ühele riigile raskesti kättesaadavaid investeeringuid moodsatesse relvasüsteemidesse.
Paljud Soomes pelgavad, et NATO-sse kuulumine võib mõjutada Soome kaubavahetust Venemaaga. Sellele ei ole kinnitust. NATO-sse kuuluvate Baltimaade kaubavahetus Venemaaga on kasvanud palju kiiremini kui Soome oma.
NATO liikmelisus annaks Soomele enam kaalu suhetes Ameerika Ühendriikidega. See omakorda tugevdaks Soome võimet olla Euroopa Liidu eestkõnelejaks Venemaa suhtes.
Soome praegusel riigimeeste põlvkondadel on võimalik teha valik, mis tagab, et Soome ei jää enam kunagi üksi. Eesti näide saab siin toeks olla.