Juhtkiri: Venemaa ohustab endiselt Ida-Ukrainat

Venemaa agressiivne käitumine jätkub. Juba nädalaid on kestnud vägede koondamine Ukraina idapiirile. Jätkuvad Venemaa destabiliseerimisoperatsioonid Ida-Ukrainas ning propagandaga luuakse toetavat kuvandit sellele, et ka teistes Ukraina osades lisaks Krimmile võiksid toimuda «referendumid» Venemaaga ühinemiseks.

Vene vägede koondamist Ukraina idapiiri taha kinnitavad nii Ukraina kui NATO. Miks on Kremlil vaja seda teha, kui mingitki plaani rünnakuks pole? Krimmis hõivatud Ukraina baaside juhtide vangistamine ja Venemaa sõjaväeluure tegevus Ukraina territooriumil väljaspool Krimmi näitavad samuti, et püütakse koguda värskeimat informatsiooni võimaliku rünnaku tarbeks.

Uudiseid jälgides tuleb muu hulgas kriitiliselt suhtuda Ida-Ukraina linnades toimuvate venemeelsete väljaastumiste massilisusse. Arvestades seda, et näiteks Donetskis elab umbes miljon inimest, kellest pooled on ennast määratlenud venelasena, pole paari tuhande osalejaga miiting ilmselgelt see, mille järgi võiks mingigi usutavusega väita, justkui sealsed elanikud tõepoolest ootaksid Putini vägesid end «vabastama». Sellist fooni aga Kremli propaganda kaheldamatult praegu loob. Lisaks tuleb sedasorti meeleavalduste hindamisel kindlasti arvesse võtta seda, mida me juba teame selle kohta, et Venemaalt on saadetud sealsetesse piirkondadesse «turistidena» hulgaliselt õhutajaid ja provokaatoreid. Kui vaba maailma meedia kajastab meeleavaldusi Ida-Ukrainas, osutamata proportsioonidele ja Venemaa sihipärastele destabiliseerimisoperatsioonidele, on Kreml saanud järjekordse punktivõidu vähemalt propagandasõjas.

Rahvusvaheliste vaatlusmissioonide kiire jõudmine Ida-Ukrainasse on ülimalt vajalik muu hulgas selleks, et sealt hakkaks saabuma olukorda adekvaatselt kirjeldavat informatsiooni, millel oleks autoriteeti vaba maailma poliitikute ja ka meediakanalite jaoks.

Ida-Ukraina stereotüüpne tembeldamine venemeelseks on tüüpiline näide mustvalgest maailmapildist, millest eriti praegusel kriitilisel ajal on igati põhjust hoiduda. Elanike venekeelsus on vaid üks identiteedi mõõde. Märgakem, et ükski metoodiliselt korrektselt läbi viidud sotsioloogiline uuring ei ole kinnitanud, et Ida-Ukraina elanike enamus sooviks Venemaaga ühendamist. Vastupidi!  

Venemaa tegutsemine okupeeritud ja annekteeritud Krimmis ja eriti käitumine põlisrahva krimmitatarlastega vajab samuti igakülgset tähelepanu. Teated krimmitatarlaste ahistamisest ja tagakiusamisest ning eriti ilmeka näitena see, et nende liidrile on tehtud takistusi oma kodumaale tagasi pöördumisel, on enam kui murettekitavad. On usutav oht, et «suurte sündmuste varjus» pannakse seal toime genotsiid.