Uues koalitsioonilepingus on sõnu toetus või toetama 42 korral, kuid kust see raha tuleb ja kus on meetmed majanduse arenguks, küsib IRL Noorte aseesimees, Euroopa Rahvapartei noorteorganisatsiooni (YEPP) asepresident Linda Eichler Postimehe arvamusportaalis.
Värskelt avaldatud koalitsioonilepingus on selgelt põhirõhk toetuste suurendamisel, sekka mõned formaalsed ja halduskorralduslikud muudatused nagu kahe ministeeriumi asemel nelja moodustamine. Minul ei ole mitte midagi lastega perede toetamise vastu, kuid kui kulutused on suuremad kui tulud, järgneb maksejõuetus, võimalik palkade alandamine ja töötuse kasv. Kannatajateks on esmajoones just tundlikum osa ühiskonnast ehk need samad lastega pered, keda suurte loosungite saatel toetati. Ja majanduse konjunktuuri väljavaade paraku negatiivne.
Sisuliselt kordab Reformierakonna ja sotside valitsuse ehk ajutise valitsuse, nagu seda mõnel pool nimetatud on, koalitsioonileping Lõuna-Euroopa nn PIGS riikide (Portugal, Itaalia, Kreeka, Hispaania) poolt möödunud kümnendil tehtud vigu. Ebapopulaarseid otsuseid püütakse vältida või lükatakse edasi. Samas püütakse jagada midagi kõigile, et aasta enne valimisi erakonna kukkuma hakanud reitingut tõsta. Poliitilise otsustusjulguse puudumine toob sisuliselt kaasa selle, et Rõivase valitsus ei algata mitte ühtegi reformi nime väärilist muudatust. Lepingus mainitud riigireform on suure pealkirja taha peidetud Potjomkini küla.
Euroopa tasemel on PIGS riikide stsenaarium veel hästi meeles, aga tundub, et meil on ununenud. Kuidas muidu seletada asjaolu, et tulupoole suurendamine on koalitsioonilepingus esindatud üldsõnaliselt või pole seda üldse.
Kus on meetmed väike- ja keskmiste ettevõtete tegevuse hõlbustamiseks? Kus on meetmed noorte tööpuuduse vähendamiseks? Ma ei pea siin silmas toetuste näol raha välja maksmist, vaid struktuurseid meetmeid töökohtade tekitamiseks ja ettevõtluse alustamise hõlbustamiseks.
Kus on tööstuspoliitika, sest pikaajaline majanduskasv saab tulla ainult tööstusest? Kus on seisukohad, kuidas minna edasi Eestile maailmas positiivset tuntust toonud e-valitsemisega? Sõna e-valitsemine kohtab lepingus vaid ühe korra ja sõna internet ning sellega seotud teemasid ei ole mainitud kordagi. Võrdluseks, sõna toetus/toetama on 42 korral.
Veelkord, kust see raha tuleb, kes maksab? Raha toetuste maksmiseks ei kasva puu otsas, vaid seda on võimalik teenida vaid siis, kui me suudame toota kaupu ja luua teenuseid, mida inimesed väljaspool Eestit on võimelised ostma. Kus see osa lepingus on?
Juhtusin telerist nägema ka uue majandus- ja taristuministri Urve Palo sõnavõttu oma plaanidest ministri ametis. Tulevane minister käis oma sõnavõtus vaid mööda «meediaskandaale» fookusega mustata oma eelkäijat. Kõlama jäi, et Estonian Air läheb suure tõenäosusega pankrotti ja Eesti suurimal tööandja Eesti Energial põlevkivielektril pole ärilist perspektiivi. Praktiliselt igas lauses sisaldus sõna «mina», justkui proua minister asuks järgmisel nädalal ise paljakäsi, Don Quixote kombel tuuleveskitega võitlusse. Kas ministril tõepoolest midagi sisulisemat ja rafineeritumat oma esimeses pärast ministrikandidaadiks määramist antud intervjuus Eesti rahvale öelda ei olnud? Ei tekita selline suhtumine usaldust.
Lõpetuseks tuletaksin seoses Reformierakonna ja sotsialistide valitsusega meelde USA konservatiivist senaatori Barry Goldwateri öeldut, et valitsusaparaat, mis on piisavalt paks, täitmaks kõik sinu unistused, on ka piisavalt paks, võtmaks sult kõik selle ära.
