Ülikoolidel on hariduspoliitiline surve kiiresti paljudele kõrghariduse diplom kätte anda, pidas Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud põhjuseks, miks viimasel ajal jõuab sagedamini kaitsmisele väga kehva tasemega bakalaureusetöid.
Raud: ülikoole survestatakse kiiresti diplomit andma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Ülikoolis on juhtunud korduvalt, et mõni lõputöö on kaitsmisel läbi kukkunud. «Kui inimene ei suuda komisjoni küsimustele vastata, siis ei saa töö kaitstud,» kinnitas rektor Rein Raud. Selliste juhtumite arv sõltub töö astmest. «Bakalaureuse kaitsmisele minemiseks on vajalik juhendaja nõusolek, aga magistri või doktoritöö puhul toimib filter tunduvalt paremini.»
«Me üritame ranged olla protseduuris, kui keegi saab diplomi kätte, siis järelikult võime rahulikud olla, et tase on olemas,» kinnitas Raud samas.
Probleemi allikaks pidas ta aga hoopis hariduspoliitikat. «Surve on selline, et andke võimalikult palju produkti võimalikult kiiresti. Kui suhtumine muutub veel ka finantsindikaatoriks ja hariduses üritatakse taga ajada kvantitatiivset efektiivsust ja vastutus kvaliteedi eest pannakse ainult inimeste südametunnistusele, on see ohtlik olukord,» leidis rektor.
«Kui inimesed on majanduslikult motiveeritud nõrku tööd läbi laskma, hakataksegi seda varem või hiljem tegema,» tõdes ta.
Raud ütles, et kõrghariduses kehtiva 3+2 süsteemiga ei jõuagi tudeng piisavalt areneda: «Bakalaureustel pole ülikoolis piisavalt aega, et akadeemilise kirjutamise tööd korralikult õppida. Vanasti tegid ka bakalaureuse tudengid läbi proseminari, mis on väiksem akadeemiline kirjatükk, kus nad saavad kätt harjutada probleemi püstitamise ja kirjanduse läbitöötamisega. Aga nüüd on hariduspoliitika selline, et inimesed üritatakse võimalikult kiiresti ülikoolist läbi pressida, nii et neil ei tekigi neid oskusi, mida me tegelikult eeldame.»
Kriitikameel puudub
«Mina olen öelnud, et inimene peab suutma eristada olulist ebaolulisest, omi mõtteid võõrastest ja fakte arvamustest. Siis suudab ta bakalaureuse- või magistritöö valmis kirjutada,» märkis Raud.
«Aga probleem on selles, et noortel pole allikakriitikat – nad ei oska kriitiliselt informatsiooni hallata. Nad leiavad kuskilt internetist, et mõnel veebilehel on midagi kirjutatud ja otsustavad, et see on automaatselt tõsi. Nii lähevad vead lähevad rändama,» tõi ta välja.
«Teine probleem on massiülikooli juures, et alati ei pruugi kõigile üliõpilastele jätkuda juhendajaid, samas kui üliõpilased ise vajavad praegu juhendajat rohkem kui vanasti, mil neil oli endal rohkem aega küpseda enne lõputöö kirjutamist.»
Juhendajal peab olema üliõpilase jaoks piisavalt aega, seetõttu pidas Raud mõistlikuks, et 3-4 tudengit ühele õppejõule juhendada on maksimaalne. «Aga meil on kõik hästi spetsialiseerunud ja iga ala katab üks inimene ning siis juhtub, et tuleb korraga 10 inimest, kes kõik sellisel teemal kirjutada tahavad, ei jää juhendajal nende jaoks aega.»