/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
Vähegi tublidel koolilõpetajail pole vaja üleliia närveerida, kas nad ikka pääsevad ülikooli õppima tasuta seda, mis neile hirmsasti meeldib. Sest isegi kui riigieksamitulemused loodetust kehvemaks jäävad, leidub Eesti kõrgharidussüsteemis avaus, kust kaudu soovitud kohale läbi pugeda.
Oletame, et soovite õppida Tartu Ülikoolis inglise või hispaania keelt või juurat. Aga lävend, vähemasti mullu, oli seal kõrge – üle 90. Äkki kiikate hoopis ajaloo või majanduse, saksa keele või füsioteraapia poole? Ent oh häda: eelmine aasta küündis seal lävend üle 80. Vaevalt need lävendid tänavu märgatavalt allapoole langevad.
Loomulikult, kui teil on rikkad vanemad – või riskite varakult hakata panga orjaks –, võite pürgida tasulisele kohale. Kuid stopp! Oma unistuse poole saab liikuda ka raha ülikooli lauale ladumata.
Nipp on iseenesest lihtne. Leidke lävendikalkulaatorit kasutades õppekava, kuhu oma riigieksamitulemuste põhjal tasuta õppima pääsete. Näiteks mullu paistsid TÜs madala lävendiga silma arvutitehnika ja sotsioloogia, keemia ja füüsika, informaatika ja infotehnoloogia (70), vene filoloogia (72), eesti ja soome-ugri keeleteadus (74), klassikaline filoloogia ja eripedagoogika (75).
Niisiis, kui ihaldatud eriala lävend osutub liiga kõrgeks, minge õppima sinna, kus seatud latist tasuta üle hüppate. Näiteks ajaloo asemel (mullu 86) riigiteadustesse (75). Ja asuge kõrvalt õppima ajalugu.
TÜ õppeosakonna juhataja Siret Rutiku kinnitab, et enamikul bakalaureuseõppe õppekavadel on võimalik valida kõrvaleriala. Liiati on kõrvalerialad tema sõnul koostatud nii, et need lõpetanud saavad samas suunas jätkata magistriõppes.
Enamgi veel, lisab ta: õigus jätkata magistriõppes on ka neil, kes ei ole kõrvaleriala valinud, küll aga on läbinud vastava magistriõppekava kohustuslikud eeldusained, mille maht on tavaliselt väiksem kui kõrvalerialal.
Kui selline trikk, et alustate bakalaureuseõpet seal, kuhu oma tulemustega tasuta sisse saate, ja pürite edasi unelmate alal magistriõppesse, on igati seaduslik, siis miks leidlikkusega silma paistvad tudengid seda veel massiliselt enda kasuks ära kasutama pole hakanud? Ilmselt paljud siiski ei tea sellisest võimalusest.
Küllap leidub neidki, kes ei pea seda päris õigeks. Aga peapõhjus, nagu tunnistab ka Rutiku, peitub arvatavasti selles, et kahes eri õppesuunas paralleelselt õppimine tähendab suuremat töökoormust, nõuab suurt distsipliini ja pingutust.
Kes suuremaks pingutuseks kahel suunal valmis pole, võib soovitud erialale trügides hiiglasliku võlakoorma alati selga võtta. Või jäädagi truuks erialale, mille teadmised saab tasuta, aga mis hingele eales rõõmu pakkuma ei hakka.