/nginx/o/2017/07/18/6904677t1h14a4.jpg)
Reformierakonda kuuluv riigikogu liige Rein Lang ütles täna riigikogus Ukraina olukorra arutelul, et mister Properit ja Venemaa presidenti Vladimir Putinit ühendab üleloomulik võime eemaldada plekke, kuid üksnes telereklaamis - nii ei leiagi me igast kodust mister Properit ning ei usu ka iga venelane Venemaa väiteid fašismi pealetungist Ukrainas. Postimees avaldab Langi kõne täismahus.
Ikka ja jälle kõlab meie ümber selline maagiline sõna nagu geopoliitika. Selle sõna ümber saab konstrueerida igasugu põnevaid ja verd tarretama panevaid teooriaid. Mitmetest nendest teooriatest saavad bestsellerid, millest mõned vändatakse isegi filmideks ja kõigi nende viimase aja geopoliitiliste analüüside autorite ühine nimetaja on uskumus, et kusagil on selline malelaud, mille taga istuvad mingid müstilised tegelased, kes liigutavad malendeid, millel endal puudub igasugune võime laual ise astuda. Kosovo albaanlased, eestlased, Krimmi tatarlased ja teised väikerahvad olevat ainult etturid, kellel pole partiis muud rolli kui saada ainult lööduks. Aga isegi suured rahvad, sealhulgas 30 miljonit ukrainlast, on ainult malendid, keda liigutab kellegi käsi.
Tõsimeeli räägitakse täna sellest, et Krimmis toimuv on Venemaa õigustatud kättemaks alanduse eest Kosovos. Sõbrad, see mõtteviis pärineb 19. sajandist ja ei sobi 21. sajandisse. Poolteist aastat tagasi oli mul võimalus Iisraeli visiidi käigus külastada Palestiina omavalitsuse pealinna Ramallat ja rääkida seal kõrge ühiskondliku positsiooniga inimestega. Asi, mis mulle sealt kõrva jäi, oli üsna siiras usk Ameerika juudivandenõusse, milles palestiinlaste rolliks on olla elavaks pommiks, hoidmaks ülal tervet ülemaailmset konflikti, mille tulemuseks on siis kõrgem nafta hind.
Selle koha peal meenus mulle reis Sahhalini saarele aastal 1985. Ohhoota mere rannal, kus lapsed liivalosse ehitasid, harjutasid Nõukogude sõjamehed otse nende kõrval merelt tuleva rünnaku tõrjumist. Neid juhendav ohvitser pidas täiesti iseenesestmõistetavaks, et väikesed lapsed näevad maast madalast, kuidas neid kaitstakse vaenlase vastu. Sama ohvitser oli ka siiralt üllatunud, kuuldes, et me oleme saanud aega Eestist nii kaugele sõita, samas kui meie maal kestab edasi võitlus fašismiga. Tuleb praegu väga tuttav ette.
Üleeile ütles Venemaa propagandakanali RT saatejuht otse eetrisse, et tema arvates käitub Venemaa valesti. Sajad kommentaatorid on seda tänaseks võtnud kui julgustükki astuda vastu oma leivaisale. Vähem räägitakse aga sellest, et kõik ingliskeelsed ajakirjanikud, kes RTs täna töötavad, kaasa arvatud nimetatud saatejuht, on sinna valitud ühisosa alusel. Kõik nad on mingil moel levitanud vandenõuteooriat selle kohta, et 11. septembri rünnakud New Yorgi kaksiktornide ja Pentagoni vastu olid tegelikult CIA ja Mossadi ühisoperatsioon, käivitamaks ülemaailmset sõda eesmärgiga teenida transnatsionaalsetele korporatsioonidele kasumit.
Tänapäeva meediaühiskonnas on piir ilukirjanduse ja tegelikkuse vahel üsna hägune. Faktiks võib kellegi silmis saada kergesti ilusasti esitatud väljamõeldis ja siis asuvadki kriitikud analüüsima vale kunstilist külge, mitte seda, et tegemist on lihtsalt valega. Jah, käimas on sõda, kuid seda mitte püsside ja pommidega.
Liberaalne demokraatia, mille üheks postulaadiks on olnud võimu valitavus, on maailmas ju formaalselt võitnud. Ei ole ainsatki tõsiselt võetavat jõudu, kes riskiks täna väita, et võim tuleneb jumalast, mitte valimistulemuste põhjal. Samas teevad aga paljud kõik selleks, et veenda kaasaegsete turundusmeetoditega valijaid ühe või teise uskumuse õigsuses.
Mis on ühist mister Properil ja Vladimir Putinil? Mõlemal on üleloomulikud võimed eemaldada plekke. Ometi on see niimoodi ainult telereklaamis. Nii nagu keeldub punaveiniplekk eemaldumast siidilipsult, keeldub ka eestlane või ukrainlane uskumast jama selle kohta, et nad kiusavad venelasi, olgu siis Narvas või Jaltas. Nii ei leiagi me igast kodust mister Properit ja ei usu ka iga venelane Venemaa väiteid fašismi pealetungist Ukrainas.
Kui eile küsiti Soome avalik-õigusliku televisiooni erikorrespondendilt Kiievis, mida tavalised ukrainlased arvavad Venemaa presidendi eilsel pressiüritusel kõlanud väidetest venelaste ohustatusest Krimmis, vastas too, et üldine arvamus on, et Venemaa president on nupust nikastanud. Soome keeles kõlab see isegi palju paremini: «luullaan, että Putin on ihan tärähtänyt».
Kogu selles Vene suunalt lähtuvas propagandas hakkab vähemalt minu jaoks ilmnema juba ka Odessa stiilis huumorit. Näiteks väitis Venemaa president eile, et vormirõivastust, mida kannavad niinimetatud Krimmi kaitsjad, saab osta vabalt poest. Mina kavatsen Viljandi Sangarite Seltsi näitemänguseltsi nimel Venemaa saatkonna kultuuriatašeelt küsida selle poe aadressi, kust saab osta spetsnazi varustust. Tahaks seda väga järgmise aasta muusikalis kasutada. Huumori valdkonda kuulub kindlasti ka retoorika juudiorganisatsioonide poolt õhutatavatest fašistlikest meeleoludest Ukrainas. Juut ja nats, tule jumal appi!
Reformierakond kindlasti toetab seda, et riigikogu täna võtaks vastu asjakohase avalduse, ja hääletab kindlasti selle poolt. Aga me soovitame ka kõigil kaasmaalastel sälitada külm närv ja rahu. Meid ei ohusta täna otseselt keegi, küll aga toetame me Eesti valitsuse poliitikat selle kriisi positiivseks lahendamiseks ja loodame oma liitlaste adekvaatsele käitumisele.
Meil kõigil on oma võimalus aidata Ukraina Vabariiki ja Ukraina rahvast. Eestis tegutseb väga tegus Ukraina kogukond. Ukrainlasi Eestis on üle 20 000. Ja see Ukraina kogukond on täna valmis vahendama kodumaale mis tahes abi. Kes tahab ja saab, võtku nendega ühendust. Igaüks, kes täna läheb poodi, võiks kaaluda ostukorvi kas või mõne Ukraina toote panemist. Iga euro, mis täna jõuab Ukraina majandusse, on Ukrainas väga teretulnud. See on väike panus, aga see on see, mida me kõik saaksime täna teha.
Aga headele kolleegidele Keskerakonnast tahaks soovitada, et nad ütleksid Edgar Savisaarele, et mister Properiga lipsu nühkimine ei anna mitte mingisuguseid tulemusi.