Vangerdused Reformierakonna juhtkonnas ei teeni Eesti riigi tervishoiu huve, kirjutab Sirbis peatoimetaja Ott Karulin avalikus pöördumises president Toomas Hendrik Ilvese poole.
Ott Karulin: kindlat meelt, härra president!
1. märts 2014, 15:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hea president!
Lumi on läinud, nii et sel aastal vastlapäevaliugu lasta ei saa. Küll aga jõuab sel vastlapäeval teie lauale kiri, mis tahab teid libedale teele viia. See kiri on mehelt, kes enda sõnul vigu ei tee. Eksimatus on suurepärane omadus, kui see tõesti ka tegelikkuses võimalik oleks. See on kiri mehelt, kes oma vabariigi aastapäevale eelnenud kõnes, kus ka teile saadetava kirja saatmispäeva välja hõikas, ei maininud sõnagagi kultuuri, kui oma üheksale valitsemisaastale tagasi vaatas. See mees on peaminister.
Tark president!
Unustame selle mehe, sest kui keegi on väsinud ja oma tööga enam hakkama ei saa, on aus lasta tal taanduda. Aitäh ja lilled! Seda kirja me aga unustada ei saa: ei saa teie, sest sellistele kirjadele reageerimine on teie töö, ega saa mina, sest sellele kirjale on lisatud üsna hirmuäratavate karidega manus, mis nõuab eetilist viirusetõrjet. Küberjulgeoleku eestkõnelejana mõistate seda kindlasti isegi.
Jah, härra president!
«Valitsused võivad vahetuda – ja vahetuvadki» nagu te ka oma aastapäevakõnes nentisite. Peaminister esitab lahkumisavalduse ja president määrab neljateistkümne päeva jooksul uue peaministrikandidaadi, kes võiks saada riigikogult toetuse. Ja kui presidendi määratud peaministrikandidaat ei saa riigikogu poolthäälte enamust, on teil presidendina õigus seitsme päeva jooksul esitada teine peaministrikandidaat. Kui ka tema ei saa riigikogult volitusi, läheb peaministrikandidaadi ülesseadmise õigus üle riigikogule, kel on aega neliteist päeva esitada teile valitsuse koosseis. Kui seda ei suudeta, kuulutab president välja riigikogu erakorralised valimised. Nii on kirjas põhiseaduses.
Nüüdki on kõik pealtnäha korrektne, kuid see vastlakukkel, mille Reformierakond teile lähipäevil kandikul ette kannab, on täis transrasvasid, lubades kiiret ja valutut võimuvahetust vastutasuks teie kummise kinnitustempli eest. Rämpstoit nagu ka rämpslahendused on Eestile ebatervislikud, nagu te isegi oma aastapäevakõnes ütlesite. Lubage teie kõnet parafraseerida: «See, mida oleme harjunud nimetama Eesti riigi tervishoiuks, pole tervise hoidmine, vaid ravi. Tervise hoidmine sõltub suures osas meist endist. Ravi maksavad kinni Eesti kodanikud. Ärgem ajagem neid asju segamini.»
Vangerdused Reformierakonna juhtkonnas ei teeni Eesti riigi tervishoiu huve. Need on lähtuvad juhtide isikliku kasu tagamisest ning raviarve selle eest tahetakse esitada kõigile kodanikele. Ärge olge kui ületöötanud perearst, kes ettenähtud viieteistkümne minutiga püüab patsiendile nähtavate sümptomite põhjal määrata nii diagnoosi kui ravi. Olge diagnoosimisel põhjalik, küsides endalt ja kodanikelt, kas peaministri vahetust on vaja ühele parteile või Eesti riigile. Olge põhjalikum ka ravi määramisel, küsides, kas pelgalt uue patsiendi operatsioonilauale tõstmisest piisab või tuleks muuta ka operatsiooniplaani, sest siingi kehtib teie kõnes väljendatu: «Mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi.»
Ma mõistan, härra president!
Tava kohaselt teeb president valitsuse moodustamise ettepaneku riigikogu valimistel enim hääli saanud erakonnale. Te olete seda 2011. aastal teinud. Kui Andrus Ansip toona aprillis peaministriks sai, oli Reformierakonna toetus TNS Emori uuringu põhjal 31 protsenti. Nüüd on see 21 protsenti ehk langenud kümme protsenti. Sellest väiksem toetus (19 protsenti) on vaid IRL-il, reformierakonna praegusel koalitsioonipartneril. Kas praeguse riigikogu kohtade jaotus ikka vastab rahva eelistustele siin ja praegu? Sellele on lihtne vastata: kujutlege hetkeks, et lähikuudel toimuksid riigikogu erakorralised valimised. Kui olete kindel, et mandaadid jaguneksid sarnaselt praeguse riigikogu koosseisuga, tuleb teil loomulikult paluda Reformierakonnal ka järgmine valitsus moodustada. Kui kahtlete ...
Vähemusvalitsusi võib moodustada –
ja on moodustatudki. Tavaliselt tähendab vähemusvalitsus, et ühtki suurt reformi läbi viia ei õnnestu, heal juhul saavad riigikogus kinnitatud vaid rutiinsed või väheolulised seadused. Mõni uustulnuk saab valitsuses töötamise kogemuse. Olete te kindel, härra president, et vähemusvalitsuse algatusvõime on väiksem kui aasta enne valimisi ametisse astunud valimisteks valmistuva «enamusvalitsuse» algatustahe?
Pai president!
Mul on kahju, et te sellisesse vastlamöllu satute. Isegi juhul, kui Siim Kallas oleks teie sõltumatul hinnangul parim peaministrikandidaat, vähendab tema esitamine avalikkuse usaldust teie vastu, vähendab usku teie iseseisvusesse. Seda enam, et viimati sai rahvas oma usaldust Siim Kallase vastu väljendada 2003. aasta riigikogu valimistel. Kui paljud toona teda eelistanud 10 008st valijast oskaksid praegu valikut tehes tõlkida eurovolinik Kallase teened Eesti riigi juhtimise võimeks? Sellele küsimusele on enne järgmisi riigikogu valimisi võimatu vastata.
Härra president!
Te ju mõistate, miks ma Sirbi töötajana kuskil tagatubades tehtud kokkulepetesse valuliselt reageerin. Tänini oli lootust, et eelmise aasta lõpus Sirbi uue peatoimetaja otsimisel tehtud vigadest on õpitud, ja et see kõik polnud asjata. Mõne kuu hiljem oleme aga jälle olukorras, kus otsuseid teevad need, kel selleks volitusi pole, ning need, kes otsustama peaksid, peavad teesklema, et nad on oma valikus vabad. Tüütuks läheb!
Teie võimuses, härra president, on see nõiaring murda. Konsulteerige tõesti kõigi riigikokku kuuluvate erakondadega ja mitte vaid rutiini läbimiseks, vaid siiralt uskudes, et igal kohtumisel võite leida eest parima peaministrikandidaadi. Uskuge, et võite parima kandidaadi ära tunda inimeses, kelle sobivust tema enda erakond veel ei näe. Kaaluge kõiki põhiseaduses sätestatud tegevusviise võrdselt võimalikena, ükskõik kui keerulised need esialgu ei tundu.
Ma usun, hea president, et te teinuks kõike seda ka selle osutamiseta, kuid ma pole sugugi kindel, et Reformierakonna võimuvangerdajad teilt seda ootavad. Üllatage neid. Selleks soovin teile kindlat meelt, härra president. Jäägu selleaastased vastlaliud lumepuudusel ja ahvatluste kiuste tegemata.
