Eerik-Niiles Kross: täna Türi, homme Türi

Eerik-Niiles Kross Foto: Toomas Huik

Sotsid tahavad esindada ühekorraga kõiki ja mitte kedagi – valijatele selgitatakse seejuures, et süüdi on teised poliitilised jõud, kirjutab Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsiooni esimees Eerik-Niiles Kross.

Mark Twain on öelnud, et inimesi on lihtsam alt vedada kui neid veenda, et neid on alt veetud. Ilmselt sellepärast võttis sotsist linnavolinik Abdul Turay 17. veebruari Postimehes endale lihtsama ülesande ja proovis sotside altveetud valijaid veenda, et neid on hoopis keegi teine alt vedanud. Antud juhul IRL ja Reformierakond.

Ega ma tegelikult täpselt tea, mida sotside valijad neilt ootavad, sest kohalike valimiste käigus jäi mulje, nagu sooviksid sotsid esindada korraga kõiki vastandlikke poliitilisi hoiakuid. Kord kavatseti teha koalitsiooni Keskerakonna, kord IRLi ja Reformierakonnaga. Kord esindati vene valijat, siis süüdistati vene valija ärakasutamises Keskerakonda, siis IRLi ja lõpuks leiti, et Tallinna kesises valimistulemuses on süüdi IRLi kampaania.

Mitmed vaatlejad väitsid juba kohalike valimiste ajal, et sotside soov Tallinnas on säilitada Keskerakonna enamus. Vastasel korral oleks neil tulnud teha valik kahe võimaliku koalitsiooni vahel. Kas minna uuesti võimule Keskerakonnaga, mis oleks ju riigikogu olukorda arvestades loogiline, sest seal ollakse koos opositsioonis, või tulla valgete erakondade koalitsiooni, mis aga tähendanuks «puhta» opositsioonierakonna staatuse nõrgenemist Toompeal. Olla Tallinnas opositsioonis nii valitseva Keskerakonna kui sellega vastanduvate «võimuparteidega» ongi osutunud sotsidele mugavaks lahenduseks.

Selle positsiooni häda on muidugi ilmne – jääb arusaamatuks, kelle huve sel moel täpselt esindatakse, kas nende valijate huve, kes tahavad Tallinna suunamuutust, või nende omi, kes soovivad keskerakondliku postsovetismi jätkumist. Kuid see häda ei ole sotside seisukohalt ilmselt suur, kuna esindatakse ühekorraga kõiki ja mitte kedagi.

Hea näide sellisest poliitikast on Mihhail Kõlvarti umbusaldusavalduse menetlus Tallinna volikogus. Meenutan, et Kõlvarti umbusaldamise algatasid Reformierakond ja IRL. Umbusaldusavalduse põhjuseks oli, et haridusministeeriumi kontroll tuvastas, et Kõlvarti patroneeritud SA Vene Lütseum tegeleb ilma seadusega nõutud koolitusloata venekeelse hariduse andmisega vähemasti osaliselt Venemaa õppekavade alusel.

Kõlvart on ühekorraga hariduse eest vastutav abilinnapea ja seaduseväliselt tegutseva sihtasutuse nõukogu liige ning see sihtasutus on saanud linnalt raha, mille kasutamise kohta puudub info.

Esitasime umbusaldusavalduse volikogule 6. veebruaril. Sotsid teatasid siis, et nad ei toeta umbusaldusavaldust. Seda üsna huvitava põhjendusega. Nimelt ei ole nad rahul põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega, mis sarnaselt Kõlvartiga näitavat «soovi luua pingeid kahe kogukonna vahel». Lühidalt: sotsid leidsid, et nad ei saa Kõlvartit umbusaldada, kuna ka riik on nende arvates teinud venekeelse hariduse küsimuses vigu.

Sama hästi võiks ju ka mitte umbusaldada Savisaart idaraha­skandaalis, kuna Ansip on teinud suhetes Venemaaga vigu. See meenutab vana anekdooti, kus Brežnev ütleb Nixonile, et Nõukogude Liidus on samad vabadused nagu USAs, sest ka Nõukogude Liidus võib igaüks tulla tema kabinetti ja öelda, et Nixoni poliitika ei kõlba kuhugi.

Esitasin seejärel sotsidele avaliku küsimuse, kas on tõesti nii, et niikaua kui Eesti seadus näeb ette vene gümnaasiumides 60 protsendi ulatuses eestikeelset õpet, nad Kõlvartit umbusaldada ei saa. Seni nad sellele küsimusele otse vastanud ei ole.

Küll otsustasid sotsid seejärel hakata umbusaldusavaldust toetama. Sotside meelemuutus ei ole üllatav, kui seda selgitada nende taktikaga korraga esindada kõiki ja mitte kedagi. Kõlvarti umbusaldamise mittetoetamisel esindasid (või sõltuvalt vaatenurgast vedasid nad alt) ilmselt neid valijaid, kes Tallinnas muutusi ei soovi, nüüd oli kord esindada neid, kes muutusi soovivad. Samast taktikalisest arsenalist pärineb ka sotside esimehe Mikseri köietrikk, kes ühes kõnes jõuab öelda, et Siim Kallase tulek peaministriks on Eesti tagasipööre ja et sotsid on valmis minema Kallase valitsusse.

Huvitav on siinjuures sotside põhjendus, miks umbusaldusavaldust toetama asuti. Oma sõnavõtus kinnitas sotside fraktsiooni esimees Lauri Laats, et sotsid toetavad vene lütseumi. Umbusaldusavaldust aga toetatakse «põhimõtteliste puudujääkide tõttu» pealinna haridusvaldkonna juhtimises Kõlvarti poolt, täpsemalt lasteaedade kroonilise alarahastamise, erivajadustega laste erakoolide mittetoetamise ning mitmete kooli sulgemiskavatsuse tõttu.

Tuleb tunnistada, et sotside võime asjasse mitte puutuvate põhjendustega jõuda ükskõik millistele järeldustele ei jää Savisaarele alla.

Küsimusele, miks kasutatakse ühe võrrandi lahendamiseks hoopis teisest võrrandist pärit muutujaid, vastab tegelikult Turay: «Me läksime selle otsusega riski peale välja, sest venekeelne ajakirjandus võinuks seda tõlgendada nii, et sotsid on venelaste vastu.»

Sotsidel on veider komme venekeelset valijat ja nüüd siis ka venekeelset ajakirjandust lolliks pidada ja solvata. Kui Kõlvartit umbusaldatakse sellepärast, et ta toetab ja õigustab asutust, mis teadlikult eirab Eesti seadusi, siis kuidas saab seda pidada venevastaseks? Ma kordan oma volikogus öeldut: see umbusaldusavaldus ei ole venekeelse hariduse vastu ega venelaste vastu. See kaitseb venelasi seaduserikkumise vastu.

Nagu sotside puhul tavaks saanud, jõudis ka Turay järeldusele, et nende hädades on tegelikult süüdi IRL. Nimelt olevat Kõlvarti umbusaldamises põhimõttelage hoopis IRL, sest umbusaldushääletusel polnud kohal «pooli IRLi fraktsiooni liikmeid». Meenutan Turayle, et Kõlvarti umbusalduse poolt hääletasid kõik volikogu istungil viibinud 11 IRLi liiget. Kohal polnud viis. Küll jättis Kõlvarti vastu hääletamata kaheksast kohal viibinud sotsist kolm, sealhulgas ka fraktsiooni esimees Laats, kes veel pool tundi varem oli lubanud umbusaldust toetada.

Ma ei tea, keda esindasid need sotsid, kes Kõlvartit umbusaldasid, ja keda need, kes otsustasid seda mitte teha. Ja ma ei tea, kas keegi teab, miks ühed või teised seda tegid või tegemata jätsid. Samas on muidugi ilmne, et vähemasti on nad kindlad kui kaljud.