Indrek Kuus: jubeda Juta jõulud

Indrek Kuus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Indrek Kuus
Indrek Kuus Foto: SCANPIX

Jube Juta ärkas hommikul pool kaheksa, keetis lähkritäie kaerahelbeputru ja kukkus meest ja lapsi üles lõugama. Väljas oli pime, tuba külm, kuid Juta sai postkastist lehe toodud, luges seda ja muutus järjest vihasemaks.

«Kuidas nad kirjutavad, et palgad tõusevad, kui sinu palk on nii väike, et me ei saa kuhugi sõita ja ma pean iga senti lugema,» kraaksus ta mehele. «Ja palju sa mulle jõulukinkide jaoks raha üle kannad?»

Kui ta oli mehe tööle ja lapsed lasteaeda kupatanud, siis Juta juba pisut rahunes, sest avastas, et tema pangaarvel oli natukene rohkem raha, kui ta arvas. Siis läks ta uuesti vihaseks, et oli valesti arvestanud. Ning korraks vihastas ta veel, et mees polnud talle juba raha üle kandnud, ja saatis talle vihase SMSi, ja kui mees SMSile ei vastanud, siis helistas. Mees ei vastanud, kuid varsti tuli telefoni sõnum, et 40 eurot tuli üle. Juta sai eriti vihaseks, sest see on ju naeruväärne summa, ja ta helistas uuesti mehele, kuid too siga ei võtnud jälle toru. Ta mõtles, et ta mees on tõeline jobu, ja võib-olla isegi oligi. «Mine paremale tööle, kuradi Marko!» sisises Juta ajus vihaselt ja ta kõrvadest tuli auru.

Jube Juta töötas kasside varjupaigas koristajana, kuid tal juhtus olema vaba päev, sest mingid poliitikud olevat tahtnud ise tulla koristama ja olevat isegi ajakirjanikud kohale kutsunud, ja siis need poliitikud olevad tahtnud mingid kassid viia lastekodudesse elama, et lastele teha jõulurõõmu. Kassid meeldisid Jutale hullupööra ja tal oli kodus kolm kassi, üks maksakarva vöödiline, kel polnud saba, ja kaks kastreeritud mustavalgekirjut paksu kõutsi. Nende nimed olid Miki, Vöödu ja Kiisu.

Jube Juta korkis veini lahti, tal oli ikkagi vaba päev, ja asus nuputama, mida ta jõulukinkideks ostab, kuid ta muutus jälle tigedaks, sest tal polnud nii palju raha. Vein muutis Juta tuju siiski paremaks, ja ta otsustas, et Markole ei osta ta midagi, kuid poeg saab sooja pesu ja tütar legokomplekti, kus haldjas päästab orvust neegripoisi kurja haikala käest.

Jube Juta läks hetkeks raevu, sest ta pidi bussiga poodi minema, kuid otsustas, et tuleb taksoga koju tagasi. See mõte ärritas teda hetkeks, sest takso on ju kallis. Ta saatis bussist mehele SMSi, et too taksoraha üle kannaks. Mees sõnumile ei vastanud. Juta proovis talle helistada, kuid mees ei vastanud. «Värdjas oled, Marko,» mõtles Juta ja kõik bussisolijad kuulsid seda.

Juta silmadest välkusid kurjad sädemed ja ta otsustas, et Marko magab kuni uue aastani diivanil ja ta ei lähe ikkagi maale Marko vanemate juurde kaasa, vaid mingu ise koos lastega, tal ongi kodus hea ja rahulik, ja kui raha oleks, võiks isegi välja minna.

Aga päkapikud ja Jeesus Kristus nägid, kui paha on Juta. Nad panid järgmisel hommikul ta kalossi sisse surnud roti, Juta vihastas ja läks tigedusest lõhki. Kõik olid rõõmsad ja pühad võisid alata!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles