Evelyn Kaldoja: ilu ja õigus elule

Evelyn Kaldoja
, välistoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Evelyn Kaldoja
Evelyn Kaldoja Foto: Andres Haabu / Postimees

Ilu võidab – nii ööklubis, töövestlusel kui vanglas dissidendipõlve pidades. Kui te ei usu, siis Pussy Rioti näide aitab. Variant a): küsige kümnelt suvaliselt inimeselt, kes on Nadežda Tolokonnikova, ja siis neilt samadelt inimestelt, kes on Taisia Osipova. Või variant b): paluge neil nimetada Pussy Rioti liikmeid. Isegi tähtsaid lääne riigimehi ei huvita, et kui Tolokonnikova tõesti kirikus lärmamas käis (kuigi karistus kahtlemata on äärmuslik), siis opositsionäär Osipova väidetavalt lihtsalt lavastati süüdi heroiini omamises. Ja paljud Pussy Rioti toetajad ilmselt unustaksid Maria Aljohhina edasi kinnimajja, kui Tolokonnikova lahti lastaks. Moraal võimu kuritarvitajatele: paljud rahvusvaheliselt tuntud probleemid inimõigustega «kaovad», kui represseerida mõõdukalt atraktiivseid naisi ja ilmutada suurt armulikkust fotogeeniliste vastu. Moraal opositsionääridele: vt kommentaari esimest lauset.

Seks võidab ka – kui uskuda meediakajastust, on Venemaal põhiline vajakajäämine seksuaalvähemuste ahistamine. Loomulikult pole normaalne riik, kus tegutsevad «naabrivalved», kes annavad Dimale peksa selle eest, et tal on väidetavalt romantiline suhe Vovaga. Või kui riigi populaarseim uudistekanal teatab rõõmsalt, et Saksa omasooihar välisminister suundus Kiievisse, sest teda erutab mehine poksijast opositsionäär.

Nende atraktiivsete inimeste ja mahlaste seikade kulgu teatava innuga jälgides ei pane paljud aga tähele, et tegu on kogu inimõiguste rikkumiste spektrit arvesse võttes kõigest «mõõdukalt» kibedate viljadega. Juured on sügaval laiali, taim lopsakas ning kõige värvikamate kõrval on palju vähem silma torkavaid ja suisa mürgiseid. Sõnavabadus ja õigus eraelu puutumatusele on kahtlemata olulised ja nende eest tuleb seista, aga see on vaid peenraha olukorras, kus tihti näikse olevat kaalul kõige fundamentaalsem – õigus elule.

Tundsin end sügavalt häirituna, kui lugesin eile hommikul Raadio Vaba Euroopa kodulehelt Krasnojarski arstist Aleftina Horinjakist. Ta on kohtu all süüdistatuna narkokaubanduses ja dokumentide võltsimises. Põhjus – doktor Horinjak ei suutnud vaadata juba teist kuud valudes vähkrevat vähihaiget tuttavat ja kirjutas talle kangetoimelist valuvaigistit Tramadoli. Paljudes riikides olnuks see tüüplahendus analoogses olukorras patsiendi kannatuste leevendamiseks, aga Vene tervishoiusüsteemis antud surijale seda ravimit ette nähtud polnud ja kõik. Umbes kuu aja ravimite kirjutamise eest võib tohtrit oodata kaheksa aastat vangistust.

Kuigi tõenäoliselt on Horinjaki protsess vaid tükike ääretult ebainimlikust tervishoiusüsteemist, pole see kahtlemata veel inimõigusetuse tipp. Huvitav, kas selleks, et Sotši boikoteerimisele kutsujad räägiksid Põhja-Kaukaasias toimuvast, tuleks puua Groznõi keskväljakul Barbie-välimusega lesbiline?

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles