2013. aasta novembri Diplomaatia keskendub ÜROga seotud temaatikale ning novembri lõpus Vilniuses toimuva Euroopa Liidu Idapartnerluse-alase tippkohtumise taustade avamisele.
Novembri Diplomaatias: usutlus ÜRO peasekretäriga, luubi all EL Idapartnerlus
15.-16. novembril külastas Eestit ametliku visiidi käigus ÜRO peasekretär Ban Ki-moon. Maailmaorganisatsiooni peasekretäri esimese Eesti-külastuse käigus andis Ban Ki-moon Diplomaatiale intervjuu, kõneledes ÜRO ja selle peasekretäri rollist globaliseeruvas keskkonnas, aga ka Süüria kodusõjast ning tuumarelvade levikust.
Eesti diplomaat Kaili Terras võtab oma vaatluse alla ÜRO aastatuhande eesmärgid (millennium goals). «Näib tekkivat konsensus, et 2000. aastal kokku lepitud küllaltki kitsad aastatuhande arengueesmärgid peavad jätkuma ka peale 2015. aastat,» kirjutab Terras. «Vaesuse vähendamine jääb peamiseks eesmärgiks, aga sellele on soov ja vajadus läheneda oluliselt laiapõhjalisemalt.»
Doktorant Märt Trasberg vaatleb Haiti ülesehitustöö näitel arenguabiga kasutamise efektiivsust, Eesti suursaadik ÜRO juures Margus Kolga aga kirjeldab ÜRO kriisihalduse ja rahuvalvega seonduvat.
RKK teadur Emmet Tuohy kutsub oma artiklis üles loobuma EL-i Idapartnerluse puhul nn väärtuspõhisest lähenemisest ning keskenduma pigem praktilisele koostööle. «Kuidas me ka ELi ideid ei imetleks, ei ole neil üleilmses võitluses mõju pärast kunagi niisugust mõju, nagu nende propageerijad loodavad,» nendib ta.
European Union Institute for Security Studies vanemanalüütik Nicu Popescu osundab oma kirjutises: «Nii võib lõpuks tärgata nõndanimetatud kahekihiline idapartnerlus, milles osalevad nii riigid, mis pooldavad tugevaid suhteid ELiga (Ukraina, Moldova ja Gruusia), kui ka riigid, mis selleks valmis ei ole.»
Marge Mardisalu-Kahar tähendab, et Idapartnerluspoliitikat ei peaks vaatlema kui eesmärki iseeneses. «Pigem on tegemist vahendiga nende riikide lähemale toomiseks euroliidule.»