Eerik-Niiles Kross: lojaalne, kuid kompromissitu opositsioon

Eerik-Niiles Kross
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EERIK-NIILES KROSS
EERIK-NIILES KROSS Foto: Valimised

Millised on opositsiooni ees seisvad ülesanded Tallinnas, kus linnavalitsus ei käitu ega toimi legitiimse ja seaduskuuleka jõuna, kirjutab Tallinna opositsiooniliider Eerik-Niiles Kross.

Termin «lojaalne opositsioon» pärineb Briti parlamentaarsest traditsioonist ja teadaolevalt kasutas seda väljendit esimest korda radikaalne parlamendipoliitik John Hobhouse 1826. aastal. Väljendi mõte on, et kuigi opositsioon valitud kogus vastustab valitud enamuse maailmavaadet ja poliitikat, lähtub ta ikkagi sama õigusruumi reeglitest, tunnistab samu seadusi ja austab samu poliitilisi reegleid.

Või vähemalt nii peaks see demokraatlikus riigis olema. Nagu ütles hiljuti Kanada pikaaegne opositsiooniliider Michael Ignatyeff: «Opositsioon täidab vastanduvat funktsiooni, mis on kriitiliselt vajalik demokraatiale enesele… valitsustel pole õigust seada kahtluse alla nende lojaalsust, kes teda vastustavad. Vastustajad jäävad sama riigi kodanikeks… sama seaduse teenriteks.»

Tänapäeva Tallinnas on opositsiooni roll keerukam kui 19. sajandi Inglismaal. Tallinna linnavalitsust juhib poliitiline jõud, kes sisuliselt seab kahtluse alla Eesti valitsuse ja riigikogu enamuse poliitika legitiimsuse. Et Keskerakond vastandab end valitsevate erakondade poliitikale, on arusaadav ja normaalne. Ent Keskerakonna võim Tallinnas ja Keskerakond üleüldse läheb kaugemale.

Tallinnas luuakse õigusruumi, mis vastandab ennast Eesti õigusruumile. Linnavalitsus võitleb Eesti seaduste kehtestamise vastu haridusreformi läbiviimisel, linnavalitsus hoiab tööl aselinnapäid, keda kaitsepolitsei peab vene mõju levitajateks, linnavalitsus ei täida riigikohtu otsust erakoolide finantseerimise kohta, linnavalitsus kaebab riigi kohtusse, sest riik soovib muuta linna finantsasjad sama läbipaistvaks kui riigi omad. Muide, keskerakondlik linnavõim poeb viimases küsimuses kohaliku omavalitsuse autonoomia taha, mis on pehmelt öeldes kummaline Eesti seaduste tõlgendus. Lühidalt, me oleme Tallinnas olukorras, kus opositsioon on selle klassikalises tähenduses lojaalne, kuid oponeeritav võim mitte. Meie tunnistame Eesti seadusi, kavatseme kinni pidada avaliku võimuga kaasas käivast avalikkuse ja arusaadavuse printsiibist ning tunnistame linnavalitsuse legitiimsust.

Küsimus on, mida peab opositsioon tegema, kui linnavalitsus ei käitu ega toimi legitiimse ja seaduskuuleka jõuna. Äsjase valimiskampaania käigus nägime kõik, kuidas linnavalitsuse jaoks on ainuvõimul oleva erakonna rahakott ja linnakassa üks ja sama asi, kuidas avalikku võimu esindav munitsipaalpolitsei osaleb aktiivses valimisvõitluses, kuidas valitseva erakonna plakatid saavad linnavalitsusest kooskõlastusi nõiaväel ja opositsiooni omad venivad valimisjärgsesse aega, kuidas opositsioonile teenust pakkuvad ettevõtted saavad linnavalitsusest ähvarduskõnesid ja linnaettevõtete juhid korraldusi Keskerakonna kontorist.

See ei ole kaeblemine, see on pigem kiretu konstateering. Keskerakond mängib kui mitte Eesti seadusi otsesõnu eiravate, siis demokraatiareeglite ja Eesti põhiseaduse vaimu vastaste põhimõtete järgi. Tallinna linnavõim on autokraatne, telefoni­õigusel ja erakondlikul käsuliinil toimiv struktuur, mis seab oma tegevusmeetoditega kahtluse alla demokraatliku ühiskonna aluspõhimõtete kehtivuse Tallinnas ja oma retoorikaga Eesti riigi legitiimsuse üldse.

Samas on praegune linnavõim demokraatlikult valitud. Valimised ei olnud minu arvates võrdsed, sest Keskerakonnal lasti rahulikult kulutada linnaeelarve raha oma propaganda võimenduseks, kuid nad olid piisavalt vabad, et lugeda neid õiguspäraseks. Ilmselt ei vaidle keegi vastu, et praegune linnavõim on vähemasti suurema osa Keskerakonna valijate tegelik eelistus. Seega, linnavõim esindab oma valijate tahet ja linnavõimu valijale on ilmselt olulisem muu kui Eesti seaduste täitmine ja aus linnajuhtimine. Sellega ma ei taha öelda, et Keskerakonna valijale pole need teemad olulised. Lihtsalt on olulisemaid.

Seesama «lojaalse opositsiooni» termini ajalukku kirjutanud John Hobhouse on öelnud ka sõnad, mida on tuhandeid kordi korranud esinduskogudesse valitud poliitikud: «Ma olen mees, kes on valitud rahva jaoks, rahva poolt ja valituna ei tee ma muud tööd kui rahva heaks.» Enam-vähem sama on öelnud Keskerakond. Et nad lähtuvad rahva tahtest, mitte muudest huvidest. Me jätame Keskerakonna südametunnistusele nii nende valijate tegeliku tahte esindamise kui nende poliitilised valikud. Kuid kinnitame, et ka meie oleme valitud rahva poolt ja meie mandaat on väga selge.

Me oleme lubanud demokraatlike väärtuste austamist, eestimeelset ja ausat linnajuhtimist, korruptsiooni lõpetamist, pere- ja lapsesõbralikku ning ettevõtlust soosivat linnakeskkonda.

Selle kõige nimel hakkame loomulikult häälekalt, avatult ja jõuliselt tööle.


Dilemma

Praeguse Tallinna opositsiooni dilemma on pisut sarnane dilemmaga, mille ees seisavad demokraatlikud riigid asjaajamises autokraatsete režiimidega. Nii nagu Venemaa nõuab Euroopalt võrdset kohtlemist ja viisavabadust, rikkudes samal ajal oma riigis suuremat osa demokraatia põhimõtteid ja surudes maha poliitilist vabadust, nii käitub ka Keskerakond nagu korruptiivne autokraatlik režiim, nõudes samal ajal, et neid koheldaks kui demokraatlikku erakonda ja rahva esindajat. Meenutame, et ka Venemaal valitseb režiim, mis on valitud küll mitte võrdsetel, aga siiski Euroopa hinnangul legitiimsetel valimistel.

Õigusriigis ei saa õigust eiravale nähtusele vastu astuda õigust eiravate vahenditega. Tallinna lojaalne opositsioon kavatseb seetõttu mitte muutuda osaks korruptiivsest linnajuhtimise süsteemist, vaid olla osa Eesti Vabariigi demokraatlikust ühiskonnast ja Tallinna võimu see osa, mis ei sea kahtluse alla meie põhiväärtusi või õiguskorda. Ei retoorikas ega ka tegevuses.

Kogemused Venemaa, Valgevene, Türkmenistani ja muude seesuguste riikidega näitavad, et nende kohtlemine Euroopa hea tava raamides režiimidele erilist mõju ei avalda. Välja arvatud üks valdkond. Kõik need režiimid kardavad avalikkust.

Just seepärast on ka Tallinnal «oma meedia», mille olemasolu ja õigustuse on üsna varjamatult kokku võtnud keskerakondlane Mart Ummelas: «Milles oleme meie Heimari (Lenk – EK) või Urmiga süüdi, et Eestis puudub elementaarne arvamusvabadus, et peavool lämmatab meid igal sammul tohutute tiraažide ja vaatajanumbritega, esitab võimurite ja nende käepikendusena olevate organite tegevust kui ainuõiget tõde!? Milles on süüdi viimased vähegi ühiskonda tasakaalustavad kanalid nagu TTV, Kesknädal, Pealinn!?

Neid süüdistada erakondlikkuses on tänases õhkkonnas lihtne, aga süüdistada ülejäänud meediat valitsuse tallalakkumises ei julge keegi... Jah, me tahame säilitada Tallinnas siin elavate inimeste võimu, mitte loovutada seda neile, kes valetavad, vassivad ja võltsivad. Kui see pole demokraatlik ajakirjandusvabadus, milleks seda võiksime veel nimetada.» Selles seisukohas sisaldub nii valitseva õiguskorra legitiimsuse kahtluse alla seadmine kui avalik omaksvõtt, et erakonna propagandat tehakse avaliku raha eest. Ma ei hakka siinkohal diagnoosima arusaama, et Eestis on mingisugune «peavoolu meedia» ja «meil puudub arvamusvabadus».

Selge on sellest mõttearendusest aga üks: nii nagu Kesk-Aasia võimurid tahavad oma tegusid varjata ja pahandavad, kui neist avalikult räägitakse, nii on see ka Tallinnas.


Tegevus

Sellisest olukorrast joonistub välja opositsiooni ülesanne ja põhiliin Tallinnas. Esiteks, me kavatseme olla ja oleme kohustatud olema lojaalne Eesti põhiseaduslikule korrale ja Eesti huvidele. Me esindame Eesti väärtussüsteemi Tallinna võimu juures ja oma valijate antud mandaati. Me ei ole lojaalsed linnavõimule juhtumitel, kui see rikub seadust, läheb vastuollu Eesti seaduste vaimuga ja üritab varjata oma tegevust. Avalik võim on nimelt avalik ja avalikes huvides. Nagu olevat öelnud keisri hull Timotheus Bock: me ei lähe välismaale, vaid oleme nael impeeriumi ihus. Kavatseme täita seadusi, ent oleme valmis seaduserikkumisele vastama ka ebakonventsionaalsete vahenditega.

Kasutame oma programmi põhipunktide edendamiseks kõiki seaduslikke võimalusi. Esitame eelnõusid, osaleme eelarve aruteludel ja teeme ettepanekuid heas usus ja konstruktiivselt. Ent me ei kavatse hetkekski minna kaasa kuritarvituste, linnavõimu erakonnastamise, raiskamise, korruptsiooni ja eestivaenliku tegevusega või vaikida selle ilmnemisel.

Me kavatseme oma tegevust ja ettepanekuid alati avalikult selgitada ja kaasame oma tegevusse ning seisukohtade kujundamisse Tallinna inimesi. Eriti teretulnud on arvamust avaldama kodanikuühiskonna organisatsioonid ja kõik, keda praegune linnavõim ahistab või ei taha kuulda. Me kaitseme kõiki, kes räägivad korruptsioonist, altkäemaksude nõudmisest, telefoniõigusest ja poliitilisest survest. Eriti koole, lasteaedu, õpetajaid ja kultuuriinimesi.

Tallinn on kujunenud linnaks, kus strateegilisemates valdkondades saavad äri ajada ainult Keskerakonnaga sõbralikes suhetes ettevõtjad. Oleme väga mures linna ettevõtlus- ja investeerimiskliima pärast. Me ei taha, et jätkuks olukord, kus on lihtsam investeerida ümbruskonna valdadesse kui linna. Pakume investoritele võimalust kutsuda linnavalitsus korrale arupärimiste abil volikogus, kus teeme avalikuks kõik meieni jõudnud korruptsioonikahtlused.

Me oleme väga mures Tallinna venelaste õiguste ja vabaduste pärast. Keskerakond on muutunud omalaadseks filtriks ja takistuseks vene kogukonna suhtlemisel riigivõimu ja Eesti ühiskonnaga. Keskerakonna propagandamasin, eriti ajaleht Stolitsa ja linna raha eest tellitud PBK telesaated, teevad kõik selleks, et Eesti riigi sõnumid ja väärtused ei jõuaks venelasteni moonutuste ja hirmutamiseta. Sisuliselt viib Keskerakond Tallinnas ja veel mõnes linnas ellu etnilist segregatsioonipoliitikat, mis kattub Venemaa destabiliseerivate eesmärkidega endistes okupeeritud riikides. Tallinna vene inimesed ei vaja mitte Keskerakonna katust, vaid Eesti riigi kaitset. Kavatseme olla uks Eesti ühiskonda Eestit ja oma linna armastavatele venelastele ja ­aidata kaasa nende õiguste kaitsel.

Me oleme lojaalne opositsioon, ent me ei kavatse teha kompromisse väärtuste, demokraatia, seaduste täitmise ja inimeste õiguste küsimuses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles