Erakondi iseloomustas loidus ja koostöö puudumine
Juhtkiri: rahvas on rääkinud
22. oktoober 2013, 13:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valimised on läbi, lõplikud tulemused selged ja esimesed rõõmu- või nördimusväljendused juba kõlanud. Kuid rahvas otsustab – ja otsustasid ka need pea pooled elanikest, kes hääle andmata jätsid – ning selle tulemusega tuleb järgmised neli aastat ka elada.
Kuid mis valimistele vähemalt suuremates linnades üsna ühtemoodi jälje jättis, oli enamiku opositsioonierakondade suhteline loidus ja koostöövõimetus, justkui oleks tegu vaid soojendusega tulevasteks riigikogu valimisteks, mitte tõsiseltvõetava jõukatsumisega. Eriti hakkas see silma pealinnas, kus räägiti küll võimuvahetusest kui peamisest eesmärgist, kuid samme selleks, et uus koalitsioon võimalik oleks, ei tehtud. Isegi veel päev enne valimisi, laupäevaõhtuses ETV televäitluses otsiti selgelt konkurentsi, mitte koostööd. Rääkimata kogu valimisperioodist, mil vastasseis oli veelgi selgem.
Võiks ju fantaseerida, et kui Tallinnas oleks olnud üks tugev linnapeakandidaat, keda Edgar Savisaare vastu välja käia, ja teised erakonnad oleksid tema selja taha koondunud, kas siis olnuks võimuvahetus võimalik? Suurema võimaluse oleks see andnud kindlasti.
Mida nendest valimistest õppida? Arvata, et teiste erakondade pöördumine enam muukeelse valija poole, nii nagu Keskerakond seda teeb, võiks võimuvahekordi Ida-Virumaal või Tallinnas muuta, on tõsi vaid osaliselt. Keskerakonna kampaaniat vaadates oli sel üsna vähe tegemist muukeelsete probleemide sisulise lahendamisega. See, et keskenduti peamiselt sovetliku maiguga nostalgiahõngulisele vaatemängulisusele, räägib sellest, et pigem püüab Tallinna võimuerakond pakkuda asendust pragunevale identiteedile, mis nõukogude ajal konstrueeritud sai. Eestis ei ela koos mitte üksnes mitu kultuuri- või meediaruumi, vaid ka kaks aega ja kaks arusaamist heast riigikorraldusest, ja Keskerakond rõhub just neile viimati nimetatutele. Ei ole kindel, kas sellise sihi võtmine teiste erakondade poolt kellelegi kasulik oleks.
Hea tõestus sellest, et ka muukeelset valijat on võimalik kõnetada ilma sovetliku mineviku poole kummardusi tegemata, on Narva valimistulemused. Tõsi, ka seal võttis Keskerakond enamiku häältest, kuid heas mõttes üllatav on sotsiaaldemokraatide esinumbri Jevgeni Ossinovski tulemus.
See, et noor ja suurte kogemusteta kandidaat sai tuhande jagu enam hääli kui Narva valijate senine suur lemmik Mihhail Stalnuhhin, räägib selget keelt, et ka muukeelsele valijale saab ühel hetkel pigem mõnele teisele riigikorrale iseloomulikust korruptiivsest linnajuhtimisest villand. Ja kui teistel erakondadel on inimesi, kes sisulistest asjadest räägivad, on muutus võimalik.