Valimised maakondades

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kivimägil on vaja nii Reformierakonda kui IRLi

Teet Roosaar

Pärnu Postimees

Pärnus algasid läbirääkimised Toomas Kivimägi võimuliidust, Reformierakonnast, IRList ja sotsidest koosneva koalitsiooni jätkamiseks, Kivimägil on vaja nii Reformierakonna kui IRLi toetust.

Ennustasin, et valimised võidab Keskerakond ning teist-kolmandat kohta jagavad Reformierakond ja Kivimägi valimisliit. Sel ajal polnud veel tekkinud Keskerakonna rahastamisskandaali, mis võttis hääli nende liidrilt Kadri Simsonilt ja andis juurde IRLile. Kivimägi 11 kohta varasema 14 asemel oli üllatus, tõenäoliselt läks tema juhtimisstiil valijatele vähem korda, kui arvasin. Sama juhtus Tallinnas, kus Edgar Savisaar võimu säilitas.

Uues võimuliidus ei saa Kivimägi valimisliit enam IRLi ja Reformierakonna üle domineerida. Varem toetus ta põhiliselt peaministriparteile, vastandades omavahel IRLi ja Reformierakonda. IRL võis küll ühemeheshow’d kritiseerida, kuid valitseda võis ka nendeta.

Nüüd on teoreetiline võimalus, et Keskerakond (üheksa kohta), IRL (kuus) ja Reformierakond (viis) millalgi seljad kokku panevad ja Kivimägi võimult tõukavad. Volikogus on 33 kohta, 17 moodustab häälteenamuse. Kui Kivimägi suudab edukalt paremerakondadele järeleandmisi teha, valitseb ta veel neli aastat.

Põnevaimaks küsimuseks on, kes hakkab hariduse eest vastutama. Pärnus on käimas koolireform ja ebamugavat kohta ei ihka keegi. Kui sotsid riskiksid, võiksid nad oma kahe volikogu kohaga linnavalitsusse pääseda.

Ühest küljest säilitas Kivimägi võimu, teisalt on tal võimalikus nelikliidus raskem kokkuleppeid saavutada.

Hiiu vallas ootab kokkupanemist keeruline pusle

Urmas Lauri

Hiiuelu

Valimised kinnitasid, et ühes Hiiumaa vallas vahetub võim, ühes on võimulpüsimine ebakindel, ühes vallas jätkatakse samas vaimus ning uues vallas on suur segadus.

Emmastes pakib vallavanem Tiit Peedu asju, et koht uuele vallajuhile vabaks teha. Uued tulijad valimisnimekirjast Ühtne Emmaste said volikogus viis kohta, praegune võimuliit aga vaid kolm.

Käinas jätkavad nii senine volikogu esimees Üllar Padari kui ka vallavanem Omar Jõpiselg.

Pühalepas kõikus võimutool ähvardavalt, kuid napi, ühekohalise ülekaaluga volikogus jätkab siiski senine võimutandem, vallavanemana ilmselt Ants Orav ning volikogu esimehena Toomas Remmelkoor.

Keeruline pusle ootab kokkupanemist Hiiu vallavolikogu laual. Kärdla linna ja Kõrgessaare valla ühinemisel tekkivas Hiiu vallas võitis kuue kohaga Kõrgessaare vallajuhtide valimisliit Üks Hiiumaa, edestas paarikümne häälega samapalju kohti saanud IRLi, kus oli esinumbriks Kärdla linnapea Georg Linkov. Nii Reformierakond, Keskerakond kui ka sotsid said igaüks kaks ning valimisliit Vabad Hiiumaa Kodanikud ühe koha volikogus.

«Variante on mitu,» nentis Kõrgessaare vallavanem Jaanus Valk valimisõhtul. «Huvitav seis, peame oma nimekirjaga enne nõu, kuidas ja mis tingimustel IRLi­ga läbirääkimistele minna.»

Ei midagi erilist!

Helve Laasik

Vooremaa

Vähemalt seitsmes Jõgevamaa omavalitsuses jätkab suure tõenäosusega senine võim. On see hea või halb? Kui rahvas on nii tahtnud, ju siis peab see nii olema.

Mis saab Jõgeva ja Põltsamaa linnast, pole teada. On üsna tõenäoline, et maakonnakeskuses jätkab sama koalitsioon. Selle kasuks räägib seegi, et ka Jõgeva vallas moodustavad koalitsiooni tõenäoliselt IRL ja Keskerakond. Nii on lihtsam ka ühinemisläbirääkimisi pidada.

Reformierakond igatahes revanši ei saanud ja viie mandaadiga võivad nad Jõgeval ka opositsiooni jääda. Samas võivad nad koos IRLiga (neli kohta) ning sotsiaaldemokraatidega (kolm kohta) hoopis uue koalitsiooni teha ning valimised võitnud Keskerakonna opositsiooni jätta. Jõgeval on veel kõik variandid võimalikud.

Mis puudutab Põltsamaad, siis sotside võimas tulemus (kaheksa kohta) kedagi just eriti ei üllatanud. Hea tulemuse tegi ka IRL (viis kohta), kesiseks jäi Keskerakonna panus (kolm kohta). Kuigi asjatundjad kipuvad prognoosima, et sama koalitsioon (sotsid ja Keskerakond) jätkab ka järgmise nelja aasta jooksul, on see linnale halvim variant. Põltsamaa vajab muutusi ja praegune linnavõim neid kahjuks teoks ei tee. Kas sotsid tahavad kaasata IRLi ja kas viimane ka koalitsiooni tuleks, pole veel teada.

Kõige täbaramasse olukorda on sattunud Mustvee linn, kus valimised ei toonud patiseisule lahendust, vaid hoopis võimendasid seda. Kui kõik koalitsiooni otsused hakkavad sõltuma ühest inimesest, siis uskuge, Mustvees juba osatakse nõuda! Mõne «staarpoliitiku» asemel on volikogus küll «värske veri», aga igipõliseid vastuolusid see paraku ei vähenda. Nii et igal aastal uus linnapea on seal normiks kujunenud ja kindlasti võib volikogu jõuda ka sinnani, et tuleb end lihtsalt laiali saata…

Turvaline pesapaik

Tarmo Õuemaa

Lääne Elu

Läänemaa tunnuslause on «Turvaline pesapaik». Värskete valimistulemuste valguses kehtib see eriti siinsete valla- ja linnajuhtide kohta. Enamik võimulolnutest sai rahvalt mandaadi edasi valitseda ja võib järgmised neli aastat ennast vallamajas turvaliselt tunda.

Haapsalus, Hanilas, Kullamaal, Ridalas senine võim isegi parandas oma positsiooni, Vormsis ja Nõval jäi püsima.

Lahtine on olukord Martnas ja Lihulas. Lihulast tuligi nende valimiste ainus suur üllatus Läänemaal – sotsiaaldemokraadid võitsid praegust võimuliitu, mille seis enne paistis üpris kindel. See ei tähenda aga tingimata, et sotsid võimule tulevad. Kaalukeel on Lihula Konservatiivne Vaba Kodanik, mille liikmed olid eile veel kahevahel, kumba jõudu toetada.

Paradoksaalsel kombel võitsid isegi uues vallas – Oru, Risti ja Taebla ühinemisel tekkinud Lääne-Nigulas – «vanad». Valimisliitu Tasakaal kuuluvad seniste valdade juhid, kelle eestvedamisel ühinemine teoks sai. Nemad said volikokku seitse kohta, kuid peavad võtma endale partneriks kas sotsid (kuus kohta) või keskerakondlased (kolm kohta).

Valimiste-eelses ülevaateloos pakkusin, et Haapsalus säilitab juhtpositsiooni Reformierakond, Keskerakond saab veidi hääli juurde, IRL kaotab. Just nii ka läks ja see ei näita minu selgeltnägijavõimeid, vaid on tunnustus üpris tegusale linnavõimule ja meeldetuletus suurele osale opositsioonist, et tööd tuleb teha neli aastat, mitte kolm kuud enne valimisi.

Viljandi võrdkülgne kolmnurk

Hans Väre

Sakala

See, et Isamaa ja Res Publica Liit, Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid saavad Viljandis üsna võrdselt hääli, oli selge juba enne valimisi. Nii tasavägist tulemust, nagu eile õhtul valimiskomisjoni kodulehelt vastu vaatas, ei osanud aga ilmselt keegi ette näha. Kõigil kolmel nimetatud parteil on volikogus kaheksa kohta, neljandana osalenud Keskerakonnal kolm.

Kui nelja aasta eest läks IRL võitnud Reformierakonnaga tagakambrisse (sõna otseses mõttes – koalitsiooniläbirääkimisi pidama) juba valimisööl, siis sel korral on veel täiesti segane, kes keda selles võrdses kolmnurgas armastama hakkab. Läbirääkimised käisid esmaspäeval õhtutundideni ja pole päris kindel, kas isegi täna saavad käed löödud.

Ühest küljest oleks loogiline seniste partnerite jätkamine, kuid et IRL võttis kampaanias nõuks Reformierakonna juhtimisstiili kõvasti kritiseerida, on oravapartei isamaalaste peale kaunikesti solvunud. Sotsidel, senistel opositsionääridel, võiks olla IRLiga rohkem ühist kõneainet, kuid siin võib ühteheitmist takistada tõik, et osa IRLi ladvikust saab paremini läbi reformierakondlastega.

Seega meenutab seis Viljandi poliitmaastikul 1990ndate aastate müügikuulutusi: võimalikud variandid. Kindel on aga see, et Reformierakonna kaheksa aastat kestnud sõltumatu liidriroll on selleks korraks läbi saanud.

Võlupargi ja tegelikkuse vahepeal

Mirjam Nutov

vabakutseline ajakirjanik

Kuigi Võrus sai Reformierakond ja nende võlupark valimistel 48 häält enam kui Sotsiaaldemokraatlik Erakond, on kindel, et see ei pruugi olla piisav võimu juurde jäämiseks. Mõlemad erakonnad said 21 mandaadist kuus. Seega peaks nüüd kõigi tähelepanu koonduma sellele, milliseid otsuseid teevad ülejäänud, vähemusse jäänud erakonnad, kellest vastavalt Isamaa ja Res Publica Liit sai neli, Eesti Keskerakond kolm ja valimisliit Võru Väärib Võimekust kaks kohta.

Seega pole Võrus valimiste-järgselt jõujooned kaugeltki mitte paigas ning üllatusi võib tulla nii siit- kui sealtpoolt. Igal juhul on näha, et Võru ihkab vahetust – olgu selle tõestuseks või asjaolu, et sotside esinumber Anti Allas kogus üksinda 479 häält, mis on tervelt 159 häält enam kui praegusel reformierakonna linnapeal Jüri Kaveril. Aga isegi kui võimuvahetust ei tule, on reformi õitseaeg Võru linnas läbi, sest teisal on seismas valjuhäälsed opositsionäärid, kes suudavad ehk nii mõnegi arulageduse ära hoida.

Isamaaline teleseriaal

Indrek Sarapuu

Koit

Vaatamata linna ja valla liitumisele on suur tõenäosus, et Põlva valda asub paarisrakendina vedama IRLi ja Keskerakonna võimuliit. Üsnagi selge signaali andis päev enne valimisi Põlva ajalukku läinud linnapea (nii armastab Mikitamäelt pärit Georg Pelisaar ennast kutsuda), kui ütles kohalikus Marta Raadios oma igalaupäevast monoloogi pidades, et kui te nüüd tõesti ei taha Keskerakonna poolt hääletada, valige IRL.

Põlvas korjas hääled kokku endine vallavanem Arne Tilk (442), ja seda hulgal, mille kaks järgmist kahe peale kokku said. Tilk on olnud viimastel aegadel ka kõige suurem kannataja, sest tal ju tuli poolteist aastakest tagasi loobuda Põlva vallavanema kohast.

Paljud kohalikud peavad Tilka ausaks ja toredaks meheks. Arvatakse, et ta võib olla ka «Õnne 13» Veikko Tääri kehastatava tegelase, Morna kunagise vallavanema Raivo Tiigi prototüübiks: sportlik, veab suusasporti ja on kindlameelne eesti mees.

Kõige suurem põruja oli Reformierakond ja tuju nende valimisõhtusöögil siinses suuremas hotellis Pesa ei olnud optimistlik. Uude volikokku saadi kaks kohta ja ka võimaliku kirju koalitsiooni teket kogenud poliitik Urmas Klaas ei näinud.

Siirad ja õnnelikud olid sotside nimekirja saadikud, sest saadi kokku kolm kohta ning terava ütlemisega Kagu-Eesti jalgpallivedur Indrek Käo on volikogus sees.

Valimisliit Põlva Areng sai vallas hea tulemuse, ent seekordne vastandumine parteide käsuliinidele ei toonud säärast edu. Sellegipoolest ületati künnis hoogsalt ja saadi kokku kolm kohta.

Keskerakonna pidu ei reklaamitud ja kaotus oli tegelikult valus, sest enne valimisi sai nii mõnigi kuulda optimistlikku hõiget, et võtame 13 kohta, kuid saadi seitse ehk poole vähem.

Küsimus on, kas pealinnas toimunud Krossi ja Savisaare lahing muudab IRLi suhtumist tõenäolisse koalitsiooni ja püüab ta habrast liitu teiste nimekirjadega, jättes rohelised õhupallid ukse taha. See sõltub peakontori soovitustest.

Üks on selge, nimelt on lõppenud Põlvas Ida- ja Lääne-Berliini vastasseis ja asemele võib tulla kaunis isamaaline teleseriaal koos kogu dramaatika ja vastuoludega.

Võimumonopoli murdmine on võimalik

Erik Gamzejev

Põhjarannik

Nii nagu juba kandidaatide nimekirjade põhjal eeldada võis, säilitas Keskerakond Ida-Viru suuremates linnades ainuvõimu. Sillamäel kuulub Keskerakonnale ka pärast valimisi 21-kohalises volikogus 16 kohta. Kohtla-Järvel loovutati küll kaks kohta, kuid see muudab vaid niipalju, et kui varem oli 21-kohalises volikogus üks opositsionäär, siis nüüd «koguni» kolm.

Kõige suurem muutus toimus Narvas, kus Keskerakond saab küll taas üksi linnavalitsuse moodustada, ent sotsiaaldemokraadid said volikogus kolmandiku kohtadest ja tõusid tugevaimaks opositsioonijõuks, mis Narvas viimase kümne aasta jooksul on olnud.

Tähelepanuväärne sündmus on seegi, et kui kõigil sel sajandil toimunud valimistel on Narvas ülekaalukalt suurim häältekoguja olnud Mihhail Stalnuhhin, siis seekord sai sotside liider Jevgeni Ossinovski temast üle tuhande hääle rohkem.

Sotside edu Narvas näitab, et tegelikult on Ida-Viru linnade paljud elanikud tüdinenud Keskerakonna pikast ja kohaliku elu arengu suhtes väheviljakast valitsemisest, kuid neil on seni puudunud tõsiseltvõetavad valikud.

Sotsid koondasid oma nimekirja erinevate poliitiliste vaadetega inimesi, keda ühendas arusaamine, et piirilinna võim vajab tugevat tuulutust. Seekordsed valimistulemused peaksid tooma Keskerakonna Narvas mugavus­tsoonist välja ja panema mõtlema, et senise valitsemisstiiliga kaua jätkata ei saa.

Sotsid on võitnud kätte positsiooni, millelt on võimalik nelja aasta pärast minna Narvas ka võimu võtma. Samas on nad andnud signaali ka Kohtla-Järve ja Sillamäe elanikele, et ainuvõimu murdmine ei ole lootusetu.

Kuressaare valis kursimuutuse, Saaremaa ei valinud

Raul Vinni

Saarte Hääl

Vaadeldes Saare maakonna valimisi, võib tõdeda nii paigaltammumist kui ka väga uusi jõulisi tulekuid. Enne valimisi õhus olnud ühtse Saaremaa valla võimalik moodustamine, millele enne valimisi olid paljud omavalitsused vastu, jääb siiski ära. Enamikus valdades kinnistus pigem nende jõudude võim, kes olid seal ennegi. Suurem osa neist just valdades, kus vastuseis ühendvallale oli niigi suur.

Samas on oodata ikkagi mingil määral koondumist, sest Kuressaares võtsid pea 20 aastat võimul olnud reformierakondlaste käest juhtohjad üle sotsid Hannes Hanso juhtimisel. Nende esimene valik koostööpartneriks on IRL. Mõlemad on kinnitanud, et seni Kuressaares vastasseisu leidnud ühtne Saaremaa on nende jaoks vägagi teema ja selle nimel kavatsetakse teha koostööd.

Seega, supp jahutati maha, kuid usutavasti pannakse üsna pea veelgi tugevamale leegile keema.

Rakveres võitis IRL

Aarne Mäe

Virumaa Teataja

Rakveres võttis seekord võidu IRL, kes sai 21st volikogu kohast kuus, talle järgnesid Reformierakond viie, sotsid nelja, Keskerakond kolme ning valimisliit Südameasi kahe ja Rakvere Rahva Kogu ühe kohaga.

Valimisteööl suundusidki kõik IRLi õnnitlema ning kohe hakati ka spekulatsioone tegema. Arutatud on, et koalitsiooni moodustavad võitjad kahe peale, kuid see on suhteliselt libe tee, sest hääletamisel jääks opositsiooni vastu vaid üks lisahääl.

Seega peaks kellegi kampa võtma, sotse vaevalt tahetakse, pigem Keskerakond või keegi teine tagaotsast. Teine võimalus on ka see, et reform mängitakse üldse välja, kuid selleks pole erilist põhjust, sest ühiseid asju, mida aetud ja edasi ajada, on küllaga.

Kui asi loogilist rada pidi läheb, peaks juba paarkümmend aastat volikogu esimehe kohal istunud Mihkel Juhkami sama kindlalt jätkama.

Kuna aga oravapartei esinumbrit Marko Tormi linnapeana näha ei taheta, siis on võimalik ka vangerdus, et Reformierakonna senine linnapea Toomas Varek läheb volikogu juhtima ja Rakveres häälterekordi kogunud Mihkel Juhkami proovib lõpuks kätt ka linnapeana.

Tõeks osutus, et eelmisel korral valimised võitnud sotsidel enam nii hästi ei lähe, täppi läks ka see, et eelmisel korral häälterekordi saanud skandaalne ekslinnapea Andres Jaadla pääseb oma valimisliidu eesotsas sisse, seda küll ainsana. Samuti tõik, et Keskerakond on kahvatu ning nad saidki oma kolm kohakest, nagu ennustatud. Samuti läks täkkesse ennustus, et protestimeelne valimisliit Südameasi haarab volikogus kaks kohta ning neil on kaval nüüd aktiivsesse opositsiooni jääda.

Reformierakonna võim sai Otepääl löögi

Marge Väikenurm

Valgamaalane

Otepääl tegid väga hea töö valimisliidud. Otepää Kodanik, kelle nimekirjast osa inimesi on tuntud kui Pühajärve põhikooli eest võitlejad, võitis 736 häälega. Reformierakonnal tuli mõru pill alla neelata, sest kui Otepää Kodanikul on volikogus olemas viis kohta, siis neil vaid kolm. Reformierakondlased peavad leppima 481 inimese toetusega.

Teine valimisliit, mis silma paistis, on Jaanus Raidali veetav Meie Otepää. 457 häälest läks 234 Raidalile, mis ilmselgelt tõi neile edu. Hästi läks ka peamiselt noorte valimisliidul Meie Kodu.

Otepäält on kuulda, et Reformierakonnal pole midagi selle vastu, kui Otepää Kodanik neid koalitsiooni kutsuks.

Otepää Kodaniku esinumber Kuldar Veere kinnitas pärast värskeid valimistulemusi, et välistatud on koostöö nii reformierakondlaste kui ka Jaanus Raidali seltskonnaga. Kui uued tulijad Otepää Kodanik või Meie Kodu löövad praegu või hiljem kampa Reformierakonnaga, siis tõmbavad nad endale vaid valijate pahameele.

Seda, et valijad soovisid uut jõudu, näitas Otepää kõrge valimisaktiivsus. Otepää vallas käis kandideerijatele oma häält andmas 71 protsenti valijatest.

Koalitsiooni võivad ehk teha Otepää Kodanik Meie Koduga või reformierakondlased IRLi ja valimisliiduga Otepää. Viimasel juhul vajaks reform ka Meie Kodu toetust.

Järvamaa astub Tallinnaga ühte sammu

Tiit Reinberg

Järva Teataja

Nii nagu pealinnas ei toonud valimised endaga mingit muutust kaasa, läks ka peaaegu kõikides Järvamaa omavalitsustes.

Suure tõenäosusega võib 12 Järvamaa omavalitsusjuhist säilitada oma töökoha koguni 11. Üksnes Koeru vallavanem Triin Pobbol peab hakkama uut ametit otsima, sest opositsioon kogus seal senisest koalitsioonist rohkem hääli.

Kuigi erakondadest kogus kõige rohkem volikogu kohti Isamaa ja Res Publica Liit, on võrreldes nelja aasta taguse ajaga suurima hüppe teinud Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kes kasvatas oma toetust 5,9 protsendilt 23,1 protsendile.

Väga valusa kukkumise on läbi teinud Keskerakond, kes oli kunagi siin maakonnas juhtiv erakond, kuid nüüd on kindlalt võimul veel üksnes Roosna-Alliku vallas.

Eriti täbaralt käis Keskerakonna käsi maakonnakeskuses Paide linnas, kus nad tulid välja kõige pikema nimekirjaga, kuid üksnes üheksa inimest suutis koguda rohkem kui kümme häält. Seitse Keskerakonna kandidaati ei hääletanud isegi enda poolt ja nad ei kogunud ainsatki häält.

Valimisliidud lõid Tartus pildi kirjuks

Jüri Saar

Tartu Postimees

Reformierakonna põlises kantsis Tartus oli valimiste üks põhiküsimusi, kas oravapartei senise linnapea Urmas Kruuse juhtimisel kaotab kohti ja kaotab ka võimu. Kohti kaotas, nüüdsed 15 kohta on eelmiste valimistega võrreldes kaks vähem. Kuid see oli siiski piisav, et alustada koalitsioonikõnelusi senise partneri IRLiga, kel on nüüd samuti kohti kahe võrra vähem – 11. Volikogus on 49 kohta.

Teine suur küsimus oli, kas sotsid, kes mitu kuud nautisid favoriidistaatust, suudavad reitingu pöörata häälteks ja volikogu kohtadeks. Sotsid olid jõudnud enne valimisi arutada raekoja mehitamise küsimusi. Kuid valimiste-järgsel hommikul võis tõdeda, et murrangut ei tulnud. Kohti on sama palju kui seni.

Sotside põrumist võib seletada mitmeti. Näiteks, et tublid häältekogujad Peep Peterson ja Jarno Laur enam Tartus ei kandideerinud, alati kindel häältekoguja Marju Lauristin oli nimekirja lõpus ega teinud aktiivset kampaaniat. Aga oma osa oli ka selles, et pikas nimekirjas oli hulk vähetuntud kandidaate ja esinumber jäi väitlustes nõrgaks.

Ilmne on aga, et valimisliidud Vabakund ja Isamaaline Tartu Kodanik lõid pildi kirjuks. Nad võtsid protestihääli, mis muidu läinuks ehk sotsidele. Isamaaline Tartu Kodanik ühes Tõnis Lukase ja Merle Jäägeriga tõmbas hääli ära IRLilt.

Volikogus on neil kahe peale kuus kohta, mida on raske märkamata jätta. On põhjust arvata, et nende valimiste järel on Reformierakonnal enesekesksust Tartus vähem, poliitiliste jõudude vajadus üksteisega arvestada ja rääkida aga suurem.

Võit, mis sarnaneb kaotusega

Irina Tokareva

Postimees

Narvas võitsid keskerakondlased, nagu ennustatigi, saades 60 protsenti häältest ja 20 kohta volikogus (ülejäänud 11 kohta said sotsiaaldemokraadid). Siiski võib valimiste tulemust julgelt ootamatuks nimetada.

Esiteks sotside kandidaat number üks, Jevgeni Ossinovski, keda keskerakondlased ei osanud tõsiseks tegijaks pidada. Noor poliitik, kes pole mitte kunagi Narvas elanud, kogus 2404 narvalase hääled – tuhande võrra rohkem kui Narva häältemagnetiks peetud keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin.

Tartu Ülikooli Narva kolledži direktorit Katri Raiki, kes keskerakondlaste arvates on narvalastele samavõrd võõras, süüdistasid paljud selles, et ta esineb oma seisukohtadega ajakirjanduses vähe ja ei tegelenud üldse oma valimiskampaaniaga. Siiski sai Kat­ri Raik 572 häält – peaaegu poole rohkem kui Narva keskerakondlasest linnapea Tarmo Tammiste, keda mitte kuidagi ei saa süüdistada valimisreklaamide vähesuses.

Kui võrrelda nüüdseid tulemusi eelmiste valimistega, siis sarnaneb Keskerakonna võit vägagi lüüasaamisega, ent sotside allajäämine seevastu meenutab väga võitu. Kus tegid keskerakondlased valearvestuse?

Ilmselt pole siiski võimalik palju aastaid järjest ekspluateerida oma kampaanias ühtesid ja samu teemasid – pronksöö, venekeelse hariduse kaitsmine, linlastele töökohtade ja kõrge palga lubamine.

Rahvas tahaks muutust ja sotsidel õnnestus vägagi paljusid veenda, et just nemad on see partei, mis suudab tuua kohalikku ellu positiivseid muutusi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles