13. märts 1996, 00:00
Kui võim surmab vaimu, Uurimist viivad läbi asjatundjad, Mõned küsimused Isamaaliidu juhtidele, Vaikiv nõusolek
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EMMANUEL KIRSS
,
Tallinn
Usuelu ei saa juhtida võimuga, vaid vaimuga. Kui kellelgi puudub kristliku vaimu tundmine, ei saada olla vaimulik, veel vähem ülemhingekarjane. Kristlik vaim on täis suuremeelsust ja halastust, täis isalikku ja vennalikku armastust.
Piiskop Kornelius on valinud endale ilmselt vale elukutse. Ta õhutab rahvuslikku vaenu eesti ja vene rahva vahel, mis on ebakristlik ja Kristuse õpetuse vastane. Ei ole olemas mingit kiriku lõhet, see on vaid kunstlik vaenu õhutamine. Õigeusu ehk ortodoksi kirik on traditsiooniliselt ühtne tervik. Paljud jurisdiktsioonid ei lõhesta kirikut, vaid seegi kuulub traditsioonilise ühtekuuluvuse mõistesse.
Kui rääkida Moskvast kui emakirikust, siis olgu teada, et kõigele vaatamata on Konstantinoopol kõikide õigeusu kirikute ema alates 5. sajandist, kui kogu kiriku elu korraldama hakati. Sealtkaudu tuli ta algul Kiievi kaudu Ukrainasse ja sealt edasi Venemaale. Moskva patriarhaat on olnud umbes 500 aastat.
Kogu see vaenu õhutamine usklike vahel on võimu poliitika, mitte kristlikust vaimust lähtuv. Selle asemel, et enda süü ära tunda, süüdistatakse ainult teisi. Ja ometi ütleb meie kiriku armulaua palve: ... ma usun, et sina oled Kristus, elava Jumala Poeg, kes tuli maailma patuseid lunastama, kelle seast ma kõige suurem olen.
Loeb Korneliuski seda palvet igal liturgial. Loeb küll, aga õigustab ennast, teisi hukka mõistes. Kuhu jääb siis kristlik vaim?
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
M.-L . LAUR, Harjumaa
Skandaal Keskerakonna rahade ümber paistab vaibuvat. Ega see saanudki teisiti minna, kui analüüsitoimkonda, kes uuris rahadega seonduvat ning lõpuks teatas, et kõik on kõige paremas korras ning süüdistused alusetud, kuulusid needsamad inimesed, kes ise seda raha kasutasid ja käsutasid.
Selle eeskuju järgi oleks ju võinud olla nii, et Tartu Kommertspanga rahaasju oleksid pidanud uurima Rein Kaarepere ja ehk ka Ants Veetõusme. Tartu linna soojamajandusega seonduva uurimiskomisjoni eesotsas oleks aga päris kindlasti pidanud olema Tiit Veeber isiklikult.
Lindiskandaali uuriva komisjoni eesotsas oleks loomulikult pidanud olema Edgar Savisaar, nn. rublatehingu komisjoni esimeheks Mart Laar, Tiit Pruuli ja teised. Nimekirja võiks veelgi pikendada, sest skandaale meil jätkub ning komisjonegi on moodustatud, aga ehk aitab.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
PAAVO POKK, Tartu
Oma viimaste nädalate artiklites jagavad Mart Laar ja Lauri Vahtre endale ainuomasel iroonilis-üleoleval-demagoogitseval toonil õpetust, kuidas tuleb juhtida riiki, kes tohib ennast nimetada peaministriks, kes on loll ja kes on reetur jne.
Laar väidab, et muutused Eesti Vabariigi kaitseministeeriumis muudavad kahtlaseks välisriikide abi Eestile vastasseisu puhul Venemaaga. Minu arvates pole see kunagi reaalne olnudki. Huvitav oleks teada, milliste konkreetsete riikide konkreetse abi suudaks tagada Laari juhitav välispoliitika ja millist konkreetset kasu suudaks see tuua vastasseisu puhul Venemaaga.
Vahtre tahab oma kirjutistes nii Euroopat kui Venemaad seenele saata. Ilmselt kavatseb Isamaaliit peale Venemaaga norimise ka ülejäänud Euroopaga tüli üles võtta. Kas siin ei ole tegemist siiski Eesti võimsuse ülehindamisega?
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
PAUL UIBOKAND, Tartu
Hiljutises raadiosaates «Argipäev» vastasid küsimustele kaitseväes vohava ajateenijate terroriseerimise kohta kaitseminister Andrus Öövel ja kaitseväe juhataja Johannes Kert.
Põiklevates vastustes ei olnud sõnakestki sellest, mida võetakse ette selle väärnähtuse likvideerimiseks. Seega andsid suured sõjaväeülemused vaikiva nõusoleku ajateenijate edasiseks terroriseerimiseks. Et siiani ei ole teatatud midagi kaitseväes vohava korralageduse ja ajateenijate terroriseerimise likvideerimisest, tahetakse seda väärnähtust ilmselt summutada. Sellega peaksid tänased kutsealused arvestama.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996