Juhtkiri: käibetõdesid murdev võrdlusuuring
9. oktoober 2013, 13:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Värske täiskasvanute oskuste võrdlusuuring seab kahtluse alla mitmed «käibetõdedena» korratavad väited. Usume Eestis, et oleme info- ja kommunikatsioonitehnoloogiast läbiimbunud ühiskond. Sellise eufoorilise enesekiituse taustal on tulemused kainestavad ja osutavad, et IT-oskuste õpetamisel tuleb Eestis veel väga palju tööd teha. Uuring näitab, et arvestatav hulk täiskasvanuid ei tunne ennast isegi üpris lihtsate veebist info otsimise ülesannetega maadeldes sugugi mugavalt. See annab taas põhjust rääkida digitaalsest lõhest – suur osa meie inimestest ei oska veebiteenuseid enda kasuks pöörata. Uuring osutab gruppidele, keda tuleks IT-oskustes järele aidata. Liigselt pead norgu lasta siiski ei tasu, sest oskused on õpitavad ning õppimise eeldused pole meie inimestel sugugi pahad.
Teisalt on tööandjate kurtmisel inimeste kasinate oskuste üle kohati samasugused mõõtmed nagu mõnel teisel kõigile tuntud ja igikestval nutulaulul. Tuleb välja, et peamistes infotöötlusoskustes – funktsionaalne lugemisoskus ja matemaatiline kirjaoskus – on meie täiskasvanud paremad kui inimesed uuringus osalenud 24 riigis keskmiselt. Meie tööturul on need oskused pigem alahinnatud. Eestis on nende inimeste osakaal, kes infotehnoloogia vahendeid tööl kasutavad, madalam kui osalenud riikides keskmiselt.
Uuring toob välja, et meie inimestel on oskusi rohkem, kui tööturg vajab. Need oskused, mida igapäevaselt ei kasutata, paraku kaovad aastatega. Võib öelda, et meie inimesed on eeldustelt valmis keerukamateks töödeks, kui meie tööturul praegu pakkuda on. Need on olulised eeldused selleks, et uute ja targemate investeeringute tulekul on meie inimesed ilmselt suutelised tegema ka targemaid ja parema palgaga töid kui seni.
Kui paneme siia juurde teadmise sellest, et praegused madalad intressimäärad on hea eeldus investeeringuteks ning võrreldes Põhjamaadega on meie töökohad alakapitaliseeritud, polegi väljavaated lähitulevikuks sugugi pahad. Jätkuks vaid teraseid ja hakkajaid ettevõtjaid, kes oskavad head tööd Eestisse tuua.
Kui meie põhikool on väga heal tasemel, keskkool hea ning kõrgkool teenib minister Aaviksoolt uuringu valguses hindeks vaid rahuldava ehk kolme, siis see on mõtlemiskoht. Miks on nii, et meie kõrgharidusega inimeste oskused on juba 10–14 aastat pärast lõpetamist oluliselt madalamad kui äsjalõpetanutel?
Ühe seletusena pakutaksegi välja juba mainitud asjaolu, et oskused kuhtuvad, kui neid tegelikus töös ei kasutata. Võib-olla heiastub siit aga ka korraldamatus, mis meie kõrghariduses aastaid valitses: heade koolide kõrval tegutses hulganisti nurgataguseid «diplomivabrikuid», mis andsid inimestele mingi dokumendi, aga paraku mitte tõsiseltvõetavaid oskusi.