Postimehe sporditoimetuse juhataja Peep Pahv.

FOTO: Peeter Langovits

Detsembris pärast Rogla MK-etappi näis Eesti meessuusatajate seis nigelast nigelam – olümpiavõitja Andrus Veerpalu liikus keskmike massis, Jaak Mae ja Aivar Rehemaa kippusid pildilt kaduma ning sprindikoondise olemasolu üldse ununema.


Isegi treener Mati Alaver laiutas nõutult käsi ning rääkis ees ootavast põhjalikust analüüsist. Napp kuu aega hiljem on olukord muutunud ja suurvõistluste suusaülekannete näljas eestlastel on ilmselt põhjust veebruaris Vancouveri olümpia ajal ennast hilisõhtustel tundidel teleri ees hoida.



Pööre optimismi suunas pole tingitud Veerpalu ja Mae jõudmisest Otepää võistluse esikolmikusse. Kuigi seegi – tuhandeid külma trotsivaid fänne vaimustanud saavutus – võis emotsionaalselt meestele endilegi positiivsust süstida. Paraku ei saa unustada, et suusatajate kvaliteeti näitavast kuumast grupist oli kohal vaid paar meest. Seega polnud tippude hulgas just ülearu tihe konkurents. Loomulikult peab selleski seltskonnas poodiumile jõudmiseks olema väga kõva mees, kuid põhjapanevate järelduste tegemiseks pole alust.



Võimalikult helgemale tulevikule viitavad hoopis muud märgid – suusameeste endi ja nende treeneri olek ning esmapilgul kiretud numbrid. Selge on see, et tšehh Lukáš Bauer on praegu maailma suusatamise esinumber. Vaid nädal tagasi võitis ta kümme päeva kestnud suusatuuri ning oma selget üleolekut näitas ta ka Otepääl. Kui aga Veerpalu kaotab sellisele mehele 15 km sõidus vaid 17 sekundit, näitab see temagi head seisu. Just ajaline kaotus võitjale oli nädalavahetusel tähtsam kui poodiumikohaga kaasnev aupaiste ja kopsaks preemiatšekk.



Loomulikult tekivad kohe küsimused: kas eestlased pole koduetapi tarbeks vormi liialt forsseerinud ning kuidas saavutatud taset hoida? Alaver tunnistab, et Otepääks valmistuti küll tõsiselt, ent nii tema kui ka Veerpalu usuvad, et vormi tipp pole veel saavutatud. Mae sõitis laupäeval välja oma kahe viimase aasta parima tulemuse, ent vähemalt kunagi on temagi olnud parem.



Kui aga eestlastel õnnestubki oma taset veel natukenegi tõsta, ei maksa veel eufooriasse sattuda. Otepääl sõideti 15 km ning seda eraldistardist, Vancouveris ootab aga ühisstardist maraton. Need kaks võistlust erinevad teineteisest nagu öö ja päev ning jätkuvalt jäi õhku küsimus, kas näiteks Veerpalu suudab end viia tasemele, et olümpial konkurentidelt lihtsalt eest ära sõita. Vastust ei tea veel keegi, kahjuks ka mitte Alaver ja Veerpalu. Kuid lootust Eesti suusatamise muinasjutu jätkumiseks igatahes anti.