Priit Pullerits: Suure Juhi katastroof

Priit Pullerits
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Värvikas ajakirjanik, Priit Pullerits läbi aegade
Värvikas ajakirjanik, Priit Pullerits läbi aegade Foto: Margus Ansu

Eesti suusatajate Suurel Juhil Mati Alaveril ei ole enam võimalik katastroofilise olukorra taustal lootusrikast nägu teha. Pärast Davosi MK-etappi, mil Eesti sprinterid jäid oma põhialal isegi distantsisõitjast Aivar Rehemaast maha ning kaotasid eelsõidu kiireimale mehele terve igaviku, veerand minutit, püüdis Alaver lohutada, et mõõduvõtt käis ju eestlastele sobimatus uisutehnikas. Ja lubas, et järgmisel nädalal Roglas, kus võistlus peetakse klassikatehnikas, näitavad tema mehed hoopis lennukamat minekut.


Ei näidanud tuhkagi. Taas ei saanud keegi eelsõidust edasi. Parimana kaotas 37. koha saanud Kein Einaste kiireimale 13 sekundit, teiste meeste kaotus venis juba 20 sekundi kanti ja isegi üle selle.



Kogenud suusapedagoog Kaarel Zilmer, kes on tuntud alal- ja tagasihoidlike sõnavõttude poolest, kirjeldas Eesti meessprinterite esinemist Davosis sõnaga «katastroof», ent Rogla košmaarsete tulemuste kohta ei jää üle ütelda muud kui... apokalüpsis.



Mulluse MK-hooaja järel sprinditiimi liidriks kerkinud Peeter Kümmel nentis pärast Roglas saadud 47. kohta, et peaks kaks kuud enne Vancouveri olümpiat alustama treeninguid taas nullist, sest vormi tipp on justkui möödas. Tema avaldus viitab, et kogu koondises liiguvad asjad vales suunas. Sest Anti Saarepuu, Vahur Teppan ja Timo Simonlatser jäid Kümmelist veelgi kaugemale. Kõigi tulemused on pärast tänavuse MK-sarja avaetappi Kuusamos läinud üksnes viletsamaks.



Viletsamaks on meessprinterite tulemused kukkunud ka hooaegade arvestuses. Kõigil on aastate eest olnud palju paremaid päevi. Kümmel, kel läheb MK-sarjas juba viies hooaeg, tuli kolm aastat tagasi Rõbinskis seitsmendaks ja tunamullu Otepääl koguni viiendaks. Eelmise aasta MK-finaalis Stockholmis suutis ta korra sähvatada 10. kohaga.



Anti Saarepuu, kel veereb MK-karussellil koguni kuues talv, näitas suurimat lennukust oma debüüthooajal, mil jõudis MK-etappidel korra seitsmendaks, kahel korral 10. ja samuti kahel korral 13. kohale. Tõsi, vähemasti on tal mulluselt MMilt ette näidata seitsmes ja 2005. aasta MMilt 10. ning Torino olümpialt 8. koht. Muudel jõuproovidel on ta pidanud leppima enamasti statisti rolliga.



Ka Timo Simonlatser, kel läheb MK-sarjas neljas hooaeg, on pääsenud igal talvel kaks korda teise kümnesse. Aga loodetud edasiminekut pole järgnenud.



Ent tuletame meelde, mida lubas selle hooaja eel sprindikoondise treener norralane Bjørn Kristiansen: «Olen 100 protsenti kindel, et Eesti sprinteritel on Vancouveri olümpiamängudel võimalus poodiumile astuda. Oleme teinud sammu edasi. Me pole millegi poolest nõrgemad kui norralased.»



Poodiumivõimalusest võib unistada vaid pime. Sest pole tehtud sammu edasi, pigem tagasi. Ja norralastest jäävad eestlased kaugele maha. Roglas edestas neist Eesti parimat, Einastet, koguni seitse. Nii polnud ka Alaveril enam võimalik pead lumme peita, vaid tuli küsida: milles on probleem ja mis on selle põhjused?



Selge see, et mehed treenivad pingsalt ja innuga. Aga kui tulemust sellegipoolest ei tule – mis veelgi hullem, tulemused lähevad halvemaks –, järelikult treenivad nad valesti. Kuna spordis kehtib põhimõte «võidab sportlane, kaotab treener» (ja Eesti sprinterid kaotavad), on süüdi treener. Kristiansen.



Aga vaadates, kui suur on talvest talve nn kaadrivahetus maailma sprinterite koorekihis, pole pääsu küsimusest, et äkki peitub Kristianseni tragöödia selles, et ta on pidanud aastast aastasse imet üritama ühe ja sama viie-kuue mehega. Öeldakse ju, et töö on tellija materjalist. Aga tellijal, Eesti suusajuhtidel, pole materjali juba pikka aega piisavalt anda, mis siis, et Alaver on korduvalt rõhutanud, kui suured summad on läinud järelkasvu ettevalmistamisele.



Sedasi on sprinterid vaid etturid ja Kristiansen vaid mängija, kes ettureid liigutab. See, kes etturid välja valib ja lauale seab ning mängija neid liigutama kutsub, on Eesti suusatamise Suur Juht Alaver.



USA president Harry Truman hoidis oma töölaual silti «The buck stops here». See tähendab, et tal ei ole vastutust enam kellelegi edasi veeretada. Samuti pole Alaveril.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles