Millise sõnumi annab Eestile asjaolu, et Soome president Tarja Halonen õpib eesti keelt?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaak Aaviksoo
Tartu Ülikooli rektor
Ma arvan, et see sõnum on sama tähendusega nagu president Kekkoneni ligi 40 aastat tagasi ülikooli aulas peetud eestikeelne kõne. See ütleb, et eesti keel ja eesti rahvas on võrdsena teiste maailma rahvaste peres ja riigina riikide peres.
Mitte sugugi vähetähtis pole ka see, et Eesti ja Soome on midagi enamat kui kaks naaberriiki, eeldatavasti ka Euroopa Liidus. Meie vahel on midagi, mida paljude rahvaste vahel ei ole.
Tiit Matsulevitsh
Riigikogu liige (Res Publica)
Eesti ühiskonnale on see sõnum, et Eesti omariiklus ja kuulumine ELi on enesestmõistetav, et ei ole midagi eriskummalist selles, et väikeste rahvaste keeled on ELis ametlikud keeled. Soome, Euroopa mastaabis samuti väikeriik, tajub, et väikesi keeli tuleb hoida, sest keel on identiteedi alus. Soome president osutab, et eestlastegi identiteet on midagi unikaalset, et Euroopas austatakse teiste rahvaste identiteeti. See on sõnum, mis peab kinnitama Eesti tuleviku-usku.
Teet Kallas
kirjanik
Urho Kaleva Kekkonen olevat samuti kaunis vabalt eesti keelt rääkinud, see oli ilmselt seotud tema sportlasliku nooruse ja toonaste kontaktidega.
Mida see tähendab? See on meeldiv. See on eeskuju. Ma ei pea siin silmas ELi aksessuaare, vaid pigem neid tuhandeid soome turiste, kes peavad enesestmõistetavaks ajada Eestis asju ainult oma emakeeles. Kui president vaevub eesti keelt mingil määral omandama, võib-olla võetakse Soomes sellest ka eeskuju - soomlased on ju riigitruu rahvas.