Päeva kiri

Toetame soolise võrdõiguslikkuse seaduseelnõu

Eesti ühiskonnas on levinud soolise ebavõrdsuse ilmingud. Tööturul on naiste palk meeste omast keskmiselt neljandiku võrra väiksem, ehkki naiste haridustase ületab paljudel juhtudel meestöötajate vastava näitaja. Naistel võib töökoha saamisel ja säilitamisel osutuda takistuseks laste olemasolu. Viimane mõjutab ka Eesti negatiivse iibe probleemi.

Tänases Eestis töötavad vähesed naised tippjuhtidena. Otsused, mis puudutavad paljusid, langetatakse lähtuvalt ühe sugupoole nägemusest ühiskonnast, mille tõttu jääb kasutamata suur osa inimpotentsiaalist.

Sooline ebavõrdsus ning aegunud stereotüübid ei toimi ainult naiste vastu. Eesti meeste eluiga on võrreldes naiste omaga rohkem kui kümme aastat lühem. Põhjusteks on tööga ülekoormatus ning raskused töö ja pereelu ühitamisel.

Õigus olla mittediskrimineeritud soo alusel on fundamentaalne inimõigus, mille tagamine on riigi kohustus. Riik peab kooskõlas inimõigusdokumentidega (nt konventsiooniga naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta) ning peatselt õiguslikult siduvaks saava Euroopa Ühenduse asutamislepinguga tegema kõik endast oleneva, et likvideerida sooline diskrimineerimine.

Probleemi saab kõige edukamalt lahendada soolise võrdõiguslikkuse seadusega, eraldi teisi diskrimineerimise vorme käsitlevast seadusest. Justiitsministeeriumi võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduseelnõu, mis keelab muu hulgas rassilise ja etnilise päritolu alusel diskrimineerimise, hõlmab ka soolist diskrimineerimist ning asetab seega naised sotsiaalse grupina vähemuse rolli. Samas moodustavad naised Eesti elanikkonnast 52 protsenti.

Enamikus Euroopa riikides on vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse seadused ning nende rakendamiseks on eraldi ministeeriumid või ombudsmanid. Toetame seepärast soolise võrdõiguslikkuse seadust, mille täiustamisega on tegeldud juba aastaid ning mille sätted ja järelevalveinstitutsiooni funktsioonid on hästi läbi mõeldud. Soovime tungivalt, et eelnõu lugemisel ja hääletamisel võtavad Riigikogu liikmed arvesse tähelepanuväärse osa valijaskonna toetavat arvamust.

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, Paide Zonta Klubi, Eesti Sotsiaaldemokraatlikud Naised, Mustamäe Naisteklubi, Sillamäe Naisteklubi Raduga, Viljandi Naiste Ühendus, Kodukant Viljandimaa, Mäksa Maanaiste Selts, Sooru Naisselts, Harjumaa Koolieelsete Lasteasutuste Juhatajate Ühendus, Paldiski Naisklubi, Mõõdukate Naiskogu KADRI, Keila Naisselts, Kuusalu Valla Lasterikaste Perede Selts, Keskerakonna Naiskogu KENA, Kodanikujulgus, Ida-Virumaa Naiste Ühendus, Tiirimetsa Kodukultuuri Selts «Küünal», Harjumaa KADRI, Saue Naisselts, Ääsmäe Pensionäride Ühendus «Sügis», Eakate Naiste Selts «Pihlamari», Eesti Maanaiste Ühendus, Isamaaliidu Naiskogu, Eestimaa Rahvaliidu Harjumaa Naisühendus, Pärnu NaiRe klubi, Lindi Naisselts, Eesti Orvuna Kasvanute Liit, Harjumaa Naisliit, Vändra Naisselts, Ulvi Naiste Ühendus, Kohtla-Järve Naisliit, Sindi Naisliit, Suhtlusklubi Rubato, Kaarma Maanaiste Selts, Kiviõli Naisselts, Maeru Küla Selts, Tallinna KADRI, Eesti Maanaiste Ühendus, EENA Saaremaa klubi, Uue-Kariste Naisselts, Amnesty International Eestis, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon, Korp! Filiae Patriae, Ühendus Noored Mõõdukad, Eikla Naisselts, Pärnu Aplaus Plus, Valga Daamide Klubi, Harjumaa Samariitlased, Naisselts Naistelt Naistele, Naiskoolituskeskus, ÜVE - Res Publica Ida-Virumaa Naisklubi, Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit, Quin Estonia, NaiRe Tartu klubi, Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit, Noorte Valik, Erakondade Naisesindajate Ümarlaud Ida-Virumaal, ÜVE - Res Publica Naiskogu, ÜVE - Res Publica erakond, Naiskodukaitse Tartu ringkond, Vene Erakond Eestis (Pärnu)

Eesti riigis eestlasena ahistatud

Kuigi pole nagu üldse eelolevatele valimistele mõelnud, jäi ometi ühe bussi külgedel silma Eestimaa Rahvaliidu reklaam - muulane, mis oli suurelt maha kriipsutatud ning selle asemele eestlane kirjutatud. Elan Lasnamäel ja sellise sildiga buss jäi just seal silma.

Jõudsin just arutleda selle üle, et on ikka jõhker reklaam ja mina bussijuhina küll ei julgeks Lasnamäel sellise bussiga sõita...

Sellest kohast aga algasid just minu katsumused eestlasena Lasnamäel, sest olin teel Lasnamäe polikliinikusse, mis on ainuke meditsiiniasutus enam kui 100 000 elaniku kohta Lasnamäel.

Tõenäoliselt on nendest kolmandik ikka eestlased - see tähendab umbes 30 000 inimest. Kui arvestada, et keskmises Eesti väikelinnas on ligikaudu 15 000 elanikku, siis on see Eesti mõistes ikkagi suur hulk rahvast.

Aga millegipärast, küsides Lasnamäe polikliinikus lapsele logopeedi, vastati mulle, et neil on ainult venekeelne logopeed. Tundsin ennast Eesti riigis eestlasena tõeliselt ahistatuna.

Võibolla poleks ma arugi saanud, et asjad on kuidagi viltu, sest Eesti meditsiinis toimub kummalisemaidki asju, kui seda on logopeedi puudumine. Tõeliseks löögiks oli aga just see, et olemas oli ainult venekeelne logopeed.

Kus riigis me siis elame? Kas on vaja integreerida venelasi eestlaste hulka või on asi juba vastupidi - eestlane vajab meie oma riigis kaitse alla võtmist?

Ei ole ammu ennast nii solvatuna tundnud. Riigipoolne solvamine on kuidagi eriti valus siis, kui kogu hingest üritad korralik kodanik olla. Siis ei tundunudki Rahvaliidu reklaam enam nii jõhker...

Jana Limbo

Te eksisite, Inge Annom

Kanal 2 «Uued uudised» ei näidanud 5. septembri saates kehast eraldunud kehaosi, nagu filoloog Inge Annom ekslikult kirjutab (PM 13.09.).

Tsiteerin: «Ma ei ole eriti nõrganärviline inimene, paraku mitte ka tuim. Kui Kanal 2 julges näidata selliseid kaadreid uudistes, siis eeldusel, et vaatajad on perverssete huvidega tuimad inimeseloomad.

On olemas olukorrad, kus kõik ei ole lubatud, kus tekib piir, millest üle ei või astuda. Austagem inimesi.»

Nimetatud kaadreid näidati küll aga kell kaheksa TV 3 politseisaates «Raport». Suunan siinkohal teie meelepaha naaberkanalisse.

Austagem inimesi, lugupeetud eesti filoloog, ja vabandagem Kanal 2 ees.

Toomas Lepp,

«Uute uudiste» peaprodutsent, Kanal 2

Läbi müüdud, ei saadeta

Postimüügifirma Kodu-Anttila tegi mulle kui püsikliendile eripakkumise: fliisjope vaid 79 krooni eest. Kuna jope meeldis, siis tegingi tellimuse.

Kodu-Anttila minimaaltellimuse väärtus on 350 krooni, seega pidin tellima ka muid esemeid, mida ma muidu teinud ei oleks.

Paki avamisel selgus, et saabunud olid just muud esemed, mitte aga fliisjope.

Tegijal juhtub mõndagi ja mõistaksin täiesti, kui mõni kataloogis olev ese momendil laost puudub.

Tegemist oli aga nimelise eripakkumisega, millel põhines kogu tellimus.

Ei oska seda teisiti nimetada kui lihtlabaseks pettuseks, kusjuures firma ei pidanud vajalikuks isegi vabandada. Saatelehel seisab lihtsalt: «Läbi myydud, ei saadeta».

Mina igatahes ei telli Kodu-Anttilast enam midagi ja soovin neile Eestis tegutsemise 10. aastapäeva puhul palju edu klienditeeninduse veelgi kõrgemale tasemele tõstmisel.

Endine klient nr 1902288