Teisipäevasel pressikonverentsil, kus esitleti Eesti esimest kloonvasikat Juunit, puhkes arutelu, millise teise minevikusaavutusega Tartu teadlaste tulemust võrrelda. Lepiti kokku Skype’i peale. Ent mulle tundub, et palju kohasem oleks olnud Eiffeli torn.
Meenutagem, et president Ilves kutsus tänavuses aastapäevakõnes prantslaste eeskujul ehitama meie riigi saja aasta juubeliks «metafoorilise torni, mis särab ja paistab kaugele oma innovaatilisuse ja leidlikkusega, oma tarkuse ja ka oma tooniga, sõbraliku, kaalutletud ja toimivaga».
Pole kahtlust, et see iseloomustus kehtib Juuni ning meie teadlaste kohta. Selle nüansivahega, et nende saavutus pole metafooriline, vaid pigem otsene Eiffeli torni rajamine.
Kahtlusteta oleks Eiffeli torni ehitamine ka tänapäeval teaduse ja insenerikunsti suursaavutus. Ainult et Pariisis juba on selline torn. Kui samasugune ka Maarjamaale rajada, ei ole sugugi kindel, et siia hakkavad voorima samasugused turistide massid.
Nimelt teatasid Argentina teadlased juba 2005. aastal, et on transgeensete kloonlehmade piimast saanud inimese kasvuhormooni, umbes viis grammi liitri kohta. Sealsete teadlastega koostööd tegev ravimifirma Bio Sidus president Marcelo Argüelles rääkis eelmise aasta jaanuaris antud intervjuus, et kliinilised katsetused on lõppjärgus ja nad loodavad lähiajal saada loa kasvuhormooniravimi turuletoomiseks. Samuti valmistavad nad ette insuliini tootmist transgeensete lehmadega.
«Bio Sidusel on praegu kakskümmend lehma, kes toodavad inimese kasvuhormooni, ja see on piisav, et toota kogu maailmas kasutatav inimese kasvuhormooni kogus,» ütles Argüelles. «Viimase kümne aasta investeeringud on olnud väga suured. Bio Sidusel on suutlikkus, kuigi meil ei ole veel turgu. Loodame, et see muutub lähiajal.»
Soovin selle kõigega viidata, kui palju enamat kui ainult vasika sünd on edukaks äriks tarvis: patendiõiguste lahendamist, kliinilisi katsetusi ja bürokraatliku kadalipu läbimist ravimile heakskiidu saamiseks, suuri ja pikaajalisi investeeringuid, reaalset tootmist, turu loomist.
Näeme, et Argentinas on pärast esimese vasika sündi kümme aastat sellesse panustanud üks piirkonna edukamaid ravimifirmasid ja hakkab alles nüüd tulemusteni jõudma, kusjuures edu ei ole garanteeritud.
Millega meelitada miljonid turistid Eesti Eiffeli torni vaatama? Või milline torn siiski ehitada? Juuniga on meie teadlased tõestanud, et valdavad keerukat tehnoloogiat, millega võib korda saata märkimisväärseid ja väga kasulikke asju. Ent teadlaste töö on vaid üks vajalik killuke.
Et Eesti transgeensetest kloonvasikatest saaks Skype’iga võrreldav edulugu, nagu loodetakse, peab selle metafoorse torni valmimisse panustama rohkem ametimehi kui vaid konstrueerijad.