Lugejakiri: omavalitsustöö ametnike käest arvutitesse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees.ee lugeja arvates tuleks kohalike omavalitsuse töösse senisest enam arvutit kaasata.
Postimees.ee lugeja arvates tuleks kohalike omavalitsuse töösse senisest enam arvutit kaasata. Foto: Stockbyte/Scanpix

Postimees.ee lugeja Mati Laats pakub välja hulga ideid haldusreformiks, muu hulgas soovitab ta vähendada vallametnike arvu ning asendada valla volikogud arvuti teel teostatava osalusdemokraatial põhineva otsustusmehhanismiga.

Kuulun nende väheste hulka, kes ei poolda valdade liitmist. Otse vastupidi, lahutada tuleks ka need vallad, kes rahapuudusel või muude meelituste tagajärjel ühinesid.

Kolgastunud piirkondades valdade liitmine ei anna midagi, vaid süvendab kolgastumist veelgi. Asundus koos vallamajaga on ikkagi veel mingi tõmbekeskus, aga kui enam neidki pole…

Mainin, et mammutvaldades jalgsi või jalgrattaga või talvel soome kelguga vallamajja asju ajama enam ei lähe, on tarvis bussiliiklust või autot.

Pooldan aga tuliselt valdades ametnike arvu tunduvat vähendamist. Ühes keskmises vallas võiks olla ainult vallavanem, sekretär, üks või kaks sotsiaaltöötajat ja konstaabel. Lõviosa valla funktsioonist tuleks üle viia maakonna keskusse. Koolide teeninduspiirkondade määramisel ei pea nüüd enam lähtuma valdade piiridest, vaid elanike arvust kohtadel ja koolbusside liikumise ratsionaalsusest.

Haldusreform peaks ka sätestama, et tulevikus valib rahvas otse vallavanema ja -sekretäri ning samal ajal ka maavanema ja teised maakonna poliitilised ametnikud. Siis jääksid ära ka üllatused ja tsirkus, mis nüüd toimub rahva selja taga, vallavanemate ja muude asjameeste paika panemisel, valitul tekib otsene vastutus rahva, mitte «uduse» volikogu ees.

Vallavolikogud kaovad

Neid hakkab asendama arvuti baasil üles ehitatud ODOM- süsteem (osalusdemokraatial põhinev otsustusmehhanism). Vajamineva tarkvara kingib valdadele loomulikult riik. Valitud tiimil ongi esmane kohustus jooksvate ülesanne lahendamise kõrval territooriumi internetiseerimine. Luua tuleks rohkem tasuta internetipunkte, viia läbi algkursused arvutiõpetuses, kuidas kasutada IT-kaarte hääletamisel jne. Seniks, kuni eespool mainitud süsteem veel ei toimi, on valla üldkoosolekud või mõni muu infovahetusvorm hädavajalikud. Näiteks vallaga saavad sotsiaaltöötajate kaudu otseühendust pidada nii liikumispuudega kui ka teised, näiteks vanurid.

Maakondlikul tasandil toimuks muudatus järgmiselt. Kõik erakonnad esitavad maakonna kõikidele poliitilistele kohtadele oma kandidaadid. Kui maavalitsuses on näiteks kuus poliitilist kohta, siis esitab iga erakond kuus kandidaati. Ametikohad on olenevalt häälte arvust eelnevalt kindlaks määratud. Kõige rohkem hääli saanud kandidaadist saab maavanem, järgneb maavanema asetäitja, siis finantsjuht jne. Sel moel on kõik selge ja rahva selja taga ei toimu enam üllatusi… Praegusel moel maavanema institutsioon kui riigi esindaja on naeruväärne, ei ole enam aasta 1918.

Otse valitud vallavanematest moodustatakse maa- nõukoda. Näiteks 75-protsendilise häälteenamusega võivad vallavanemad tagandada maavanema, asju tuleb muidugi veel täpsustada. Arvan, et riigi haldusminister või mingi selline organ tuleks alles jätta, kes jälgiks üldiselt arengut regioonides. Kui näiteks maanõukoda sõidab üle arengufondide või mingite riiklike toetusfondide jaotamisel ühest kolgastanud piirkonna vallavanema objektiivsetest nõudmistest, astub vahele regionaalminister, aga on ka palju muid võimalusi.

Jättes valdadele vähem funktsioone, vähendame seal ka võimalikke korruptsioonijuhte. Selge on, et valdades ametnike arvu piiramine annab suurema efekti igas mõttes kui valdade liitmine. Umbes sellisena näeks ma tulevast haldusreformi valdade ja maakonna osas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles