Pärna ja Neivelt: Eesti uus kasv!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rohkem kui kakskümmend aastat tagasi käidi välja idee Isemajandavast Eestist ehk IMEst. See sattus viljakale pinnasele ja nüüd oleme jõudnud oma majandusarengus tasemeni, millest me vaevalt et kakskümmend aastat tagasi isegi unistada oskasime. Sellel suurel edul on vaid üks «aga»: me ei ole siiani tegelikult isemajandavad. Isemajandavad selles mõttes, et meie kaupade ja teenuste eksport on kogu selle aja olnud väiksem kui vastav import. Mullu koguni kuuendiku võrra.
See on tulnud millegi arvelt.
Alguses katsime oma puudujääki vara erastades ehk müüsime varem loodud vara välismaalastele. Seejärel müüsime oma paljud uued ettevõtted koos tulevikus oodatava kasumiga. Viimastel aastatel oleme võtnud palju laenu ja selle arvelt oma elustandardit parandanud.
Praegu on majanduses olukord, kus laenu enam nii kergekäeliselt ei anta ning see annab tunda kõikjal igapäevaelus. Inimeste sissetulekud ei kasva enam nii kiiresti, jaemüük väheneb, ajalehtedest loeme rohkem teateid koondamistest, valitsus kärbib aasta keskel kulutusi selleks, et eelarvet tasakaalus hoida.
Kui rääkida erinevate spetsialistidega meie majanduspoliitikast, on kõik ühel meelel, et kaugemas perspektiivis on tugev hariduslik baas parim majanduspoliitika. Sellega on raske mitte nõustuda. Samas on teada, et tulemusi annavad need muudatused alles kümne aasta pärast. Mis aga ei tähenda, et sellega tegelema ei peaks.
Portugal, näiteks selleks, et oma seisakust üle saada, alustas mõni aeg tagasi koostööd maailma juhtiva Massachusettsi Tehnoloogiainstituudigaga (MIT). Miks ei võiks näiteks meie teha analoogset programmi mõne maailma juhtiva tehnoloogiaülikoooliga? Sellega viiksime Tallinna Tehnikaülikooli uuele tasemele.
Siia tuleks uued kõrgetasemelised õppejõud. Nende järel kohalikud ja välismaised tudengid. Seejärel vastavad rahvusvahelised teadmiste- ja tehnoloogiapõhised ettevõtted, nagu on juba näidanud Portugali kogemus. Tehnoloogiaga ja insenerteadustega tegelemine muutuks populaarseks.
Kõrghariduse ja teaduse mõjusad arendused on hädavajalikud, et Eestist saaks tõeliselt modernne ja teadmuspõhine maa. Samas annavad need tulemusi mitte varem kui kümne aasta pärast. Siis kui nüüd pihta hakata.
Majanduse kiireks restruktureerimiseks on vaja astuda ka samme, mis annavad tulemusi juba aasta või kahe pärast. Selleks, et majandus jälle kiiresti kasvama saaks, peab meie eksport oluliselt kasvama ja mitte lihtsalt eksport, vaid kõrgema lisandväärtusega eksport.
Me vajame rohkem eksporti, mis võimaldab töötajatele kõrgemat palka maksta. Ja see ei ole ainult kaupade väljavedu. Eksport on ka teenuste eksport, sealhulgas turism, transiit või ärimudeli eksport. Samuti haridus- ja tervishoiuteenuste eksport, finantsvahendus, tarkvaraarendus, loovmajandus filmi- ja meelelahustus tööstus ning disain.
Eesti pikaajaliste võimaluste leidmiseks ja ära kasutamiseks teevad arengufondi eksperdid koos parimate tegijatega nii Eestist kui ka maailmast tõsist analüüsitööd. Mullu jõudsime selleni, et meie praeguse majandusstruktuuriga ei ole võimalik Euroopa liidritele järele jõuda. Tänavu teeme koos Soome majandusuuringute keskusega ETLA seiretööd, selgitamaks välja töötleva tööstuse läbilöögivõimalused.
Oleme koos ekspertidega algatanud infotehnoloogia maailmatrendide seireprojekti, leidmaks senisest mõjusamaid teid infotehnoloogia kasutamiseks majanduse arendamisel. Käivitamisel on teadmusmahukate ja ekspordipotentsiaaliga teenusesektori võimaluste uuring. Lisaks hulk lühemaid teematõstatusi innovatsioon avalikus sektoris, väljakutsed väikeriigi kõrgharidus- ja teadussüsteemidele jms.
Need tööd on valmis sügiseks ja mõeldud sisendiks Eesti järgmise kümnendi majanduskasvu strateegia koostamisse.
Majanduse nüüdisajastamise valguses teeb arengufond sellel aastal 68 investeeringut alustamisjärgus kasvupotentsiaaliga ettevõtetesse. Seda eelkõige selleks, et aktiviseerida meie varase faasi riskikapitali turgu. Praegu tehakse Eestis aastas kuni kümme sellelaadset investeeringut. Mida on ilmselgelt vähe, et kallutada Eesti ettevõtlust rohkem teadmusmahukatesse valdkondadesse. Soomes tehti eelmisel aastal ca 500 seda tüüpi investeeringut. Lisaks peame iga projektiga kaasama erainvestori, tõmmates seeläbi rohkem tegijaid varasesse faasi investeerima.
Siiski arvame, et sellest on vähe. Ka sellest on vähe, et tuleviku üle mõtlemine on populaarsemaks muutunud, käib koos erinevaid töögruppe jms. Seepärast kutsume endaga kaasa mõtlema kõiki asjast huvitatuid, kes seni pole veel sõna sekka öelnud. Teie abiga tahame pakkuda välja ka lühemaajalisi lahendusi, kuidas praegusest majandusest rohkem ja paremat eksporti välja võluda.
Ettevõtjad, firmajuhid, ekspordimänederid, teadlased, kõik, kellel on head konkreetsed ideed saatke julgelt oma ettepanekuid, kuidas eksport kiirelt kasvama panna juba lähitulevikus. Kuidas innustada Eesti ettevõtjaid minema oma kaupu ja teenuseid välisturgudele senisest rohkem müüma? Milliseid takistusi on võimalik näiteks riigil kõrvaldada? Kuidas teha rohkem koostööd? Väga oodatud on ka ettevõtete töötajate mõtted, mida tuleks ja saaks teha, et sinu konkreetne ettevõte välisturgude arvelt oluliselt kasvaks. Andke teada!
Kõik laekunud ettepanekud töötatakse arengufondis läbi ja sünteesitakse terviklikuks paketiks. Neile lisatakse vajaduse järgi analüüse ja eksperdihinnanguid. Sellest sünnib vastu sügist ettepanekute kogum, mida tutvustame avalikult ja mille ka valitsusringkondadele üle anname. Kui on operatiivselt elluviidavaid häid mõtteid, aitame nende rakendamisele kaasa. Lisaks avaldame ideed arengufondi kodulehel, kui just ettepaneku autor ise teisiti ei eelista.
Mis me ikka valitsust ja riiki kritiseerime, et need majanduse jaoks midagi ei tee. Arvustada on lihtne, hoopis keerulisem on leida lahendusi. Siiski usume, et neid on! Teie ideed ja ettepanekud on jaanipäevani oodatud meiliaadressil uuskasv@arengufond.ee.