Tarmo Miilits: pagevaid juhte on varasemast rohkem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sugu: mees, vanus: 1530, muu info: suure tõenäosusega on varem karistatud mõne seadusrikkumise eest, võib armastada alkoholi tarvitanuna autorooli istuda.
Nii ei iseloomustata mitte roolijoodikut, vaid politsei on hoopis koostanud liikluseeskirja rikkuja profiili. Millisest rikkumisest jutt käib? Nimetagem seda lühidalt «põgenemiseks».
Viimasel ajal on laiemat tähelepanu pälvinud juhtumid, mil politsei on asunud kinni pidama ehk teisisõnu taga ajama ja jälitama sõidukeid, mille juhid ei reageeri politsei peatumismärguandele, vaid jätkavad selle asemel sõitu.
Põnevalt ohtlik vaatemäng
Peatumist eiranud sõiduki iga hinna eest tagaajamine võib küll olla põnev telerist vaadata, kuid tegelikult on see väga ohtlik nii tagaaetavale kui ka tagaajajale.
Suure tõenäosusega on ohtlikkus palju suurem, kui tagaaetavas autos on veel kaassõitjad, kuid samavõrra mures tuleb olla ka ümbritsevate inimeste pärast, kes võivad suure kiirusega liikuvatele autodele ette jääda. Lugu võib lõppeda kõige mustema stsenaariumi järgi inimes(t)e sandistumise või surmaga.
Politseinikud, kes iga päev liikluse järele valvavad, väidavad, et põgenevate juhtide arv on suurenenud. Väidet toetab statistika võrreldes eelmise aasta esimese kolme kuuga, on politsei peatumismärguannet eiranute arv tunduvalt kasvanud. Käesoleva aasta jaanuarist aprilli alguseni registreeris politsei 115 (2007. a sama ajaga 79) ehk 36 niisugust tegu ja isikut rohkem.
See tähendab, et ühes kuus ei reageeri politsei sõiduki peatamise märguandele koguni 38 juhti.
Mittepeatumise põhjused võivad olla erinevad, olgu see siis juhi tähelepanematus või arusaamatus, kellele oli politseiniku märguanne suunatud. Tavapärane käitumine on see, et juht peatub ja talle selgitatakse peatamise põhjus. Lubamatult palju on mittepeatunute seas aga neid, kes teadlikult eiravad politsei korraldust.
Põhjuseks on enamasti hirm karistuse ees, sest sõiduk ei ole tehniliselt korras, juht on joobes või tal pole juhiluba, ta on ähvardavalt uljas või ülbe võimuesindaja suhtes, tal on soov «kuulsaks» saada ning ta põleb tahtmisest politsei proovile panna las ajavad taga, juhtugu mis juhtub. Hirm negatiivsete tagajärgede ees võib osutuda määravaks just noorte seas.
Siinkohal tahan kõigile liiklejatele, eriti aga alles juhtimisõigust omandavatele noortele ja nende vanematele ning kaaslastele meelde tuletada, et politsei antud märguanne sõiduki peatamiseks on juhile kohustuslik (liiklusseaduse § 181, §7430 lg 3). Mittepeatumine on väärtegu, mille eest on seaduses ette nähtud karm karistus.
Liiklusseaduse § 7430 sõiduki peatamise märguande eiramine kohaselt saab teo toimepanijat karistada kuni 12 000 krooni suuruse rahatrahviga või arestiga. Lisaks võib sõiduki juhtimise õiguse ära võtta kuni üheks aastaks.
Oht kaasliiklejaile
Tunduvalt keerulisem on mittepeatunud juhile aga olukord, kui põgenemise käigus on saanud kaassõitjad või teised liiklejad vigastada või surma. Niisugusel juhul ootab juhti kindlasti kriminaalkaristus, mis võib tähendada temalt vabaduse võtmist kuni 12 aastaks.
Kokkuvõttes kui teil tekib vähimgi kahtlus, et politseiniku või politseiauto märguanne on suunatud teile, siis on igal juhul targem oma sõiduk peatada ja asjaolusid täpsustada, mitte iga hinna eest põgenedes enda ja teiste elu ohtu seada.
Eest ära sõitmine ei ole lahendus, sest nagu kinnitab politseistatistika, tabavad politseivõimud seadust rikkunud juhid niikuinii, kuid hilisemal tabamisel on tagajärjed juhile märksa tõsisemad.
Inimese elu on liiga lühike, et mõtlematute otsuste tagajärjel rikkuda oma tulevike.
Palju suurem on aga koorem ja vastutus, kui sinu mõtlematu ja vastutustundetu tegevuse tagajärjel on keegi teine oma elu kaotanud.