Tomasz Chłoń: Saksamaa poliitikast Meri konverentsi valguses

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tomasz Chłoń
Tomasz Chłoń Foto: Postimees.ee

Kas Saksamaa kaotab oma juhirolli Kesk- ja Ida-Euroopas? Kahel hiljuti Brüsselis ja Bukarestis peetud tippkohtumisel astus Saksamaa otsuste vastu, mida pooldas enamik Kesk- ja Ida-Euroopa riike, kes on Saksamaa partnerid ja liitlased ELis ja NATOs. Berliin ei toetanud julgeid energiapoliitika eesmärke, mis oleks liberaliseerinud Euroopa energiaturu.

Ta pani veto NATO liikmesuse tegevusplaani andmisele Ukrainale ja Gruusiale, kuigi just see organisatsioon on algusest peale aidanud kinnistada ja kaitsta Euroopas, kaasa arvatud Saksamaal liberaalset demokraatiat.

Mõned Soome poliitikud selgitasid omal ajal Soome poliitikat NSV Liidu suhtes sellega, et tegelikkus polegi vahest nii tähtis kui see, kuidas mõistab tegelikkust NSV Liit. Kas meie Saksamaa sõprade külma sõja järgne poliitika järgib samuti üha enam seda liini? Või peavad mõned lihtsalt seda poliitikat valeks, kuigi see seda pole?

Kas saksa sotsiaaldemokraatidel on õigus, kui nad väidavad, et peame andma endale ja Venemaale rohkem aega, et viimane saaks näidata, et ta täidab meie ootused? See puudutab eelkõige demokraatia korralikku juurdumist Venemaal. Või on see kõigest tuline retoorika, mis peab varjama märksa maisemaid ärihuve?

Ma tahaksin väga uskuda, et õige on esimene arvamus. Lisaks ma loodan, et see pilt, mida me Lääne ajakirjanduse põhjal endale Venemaal toimuvast maalime, on moonutatud.

Paraku ei aita ka valdav osa Venemaa ajakirjandusest seda pilti kuigi palju muuta. Arutelud, mida ma kuulsin teisel Lennart Meri konverentsil, ei süstinud samuti julgust: peamised teemad olid uus külm sõda ning Venemaa ja Lääne võõrandumine.

Tegelikkuse vastuvõtmine võib olla adekvaatne või mitte, aga igal juhul tekitab see probleeme. Mõne päeva eest oli mul Tallinnas peetud Barcelona protsessi teemalisel seminaril võimalik suhelda kolleegidega Vahemere piirkonnast. Nende ja meie julgeolekumurede vahel valitseb senini väga suur lõhe.

Kuid tegelikult suudame me peaaegu alati oma jõud ühendada. Me oleme isegi valmis suuremateks ohvriteks piirkondades, mida peame kaugeks. Kesk- ja Ida-Euroopa ning Põhjamaade sõdurid ja politseinikud on kandnud kaotusi lõunapoolsetes konfliktipiirkondades: Balkanil, Lähis- ja Kesk-Idas ning isegi Kongos ja Sudaanis.

Nad on osalenud operatsioonis Active Endeavour. 26 Poola politseinikku sai mõne nädala eest Mitrovicas haavata, üks Ukraina politseinik surma. Ukraina ja Gruusia, samuti Makedoonia väed, on tihti olnud meie kõrval. Nad on tõestanud, et väärivad kuulumist euroatlandi piirkonda ja Euroopa riikide hulka. Kas selle lõplikuks selgitamiseks peaks Lennart Meri konverents toimuma näiteks Barcelonas?

Artikkel väljendab autori isiklikke seisukohti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles