Jaak Aab: riigi hoolimatus laseb rööbastelt Viljandi rongi

Endine sotsiaalminister Jaak Aab. Foto: Liis Treimann

Rapla maavalitsuses toimunud (14.01.2008) nõupidamisel väitis Edelaraudtee esindaja, et seoses Venemaa majandussuhete jahenemisega on kaubamahud oluliselt vähenenud ja raudtee infrastruktuuri kasutamise tariifid seetõttu kõrged.

Eeltoodud põhjusel tehti otsus lõpetada 1. veebruarist 2008 regulaarne kaubavedu Viljandi–Tallinna raudteelõigul. Ettevõtjatele teatati sellest ette kõigest neli nädalat, omavalitsusi otseselt ei teavitatud. Viljandimaa omavalitsused ja Viljandi maavanem pöördusid selles küsimuses riigikogu liikmete ja vabariigi valitsuse poole 25. jaanuaril 2008, väljendades põhjendatud muret raudteevedude tuleviku üle seoses regulaarsete kaubavedude lõpetamisega Viljandi–Tallinna raudteelõigul.

Ootamatud muutused infrastruktuuri kasutamisel toovad kaasa selle piirkonna ettevõtjatele tegevuse lõpetamise või sunnitud ümberkorraldusi. Otsus seab löögi alla kohalike ettevõtjate mitmed ettevõtluskeskkonna arendusprojektid, mitmed ettevõtjad kaaluvad tootmise ümberviimist mujale, päevakorras on töötajate koondamine.

Juba aastaid pole hinnametoodika soodustanud kaubavedusid Edelaraudtee infrastruktuuril. Selles küsimuses on Edelaraudtee esindajad pöördunud kümneid kordi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse. Viimane appikarje läks teele eelmisel suvel. Vastust ega püüdugi probleemi lahendada pole siiani märgata. Niisugusel venitamisel võivad aga olla saatuslikud tagajärjed – Edelaraudtee suudab kogu kaubavedude logistikat hoida valmisolekus vaid märtsi lõpuni.

Riigikogu liikmena esitasin koos Järva- ja Viljandimaalt valitud saadikute Arvo Sarapuu ja Jaanus Marrandiga sel teemal nii kirjaliku küsimuse kui ka arupärimise minister Juhan Partsile, aga vastust ega konkreetseid tegevusi pole. Mis pole ka eriti imekspandav – ei huvita ju parempoolset poliitikut meie maaregioonid, seal elavad inimesed ega regionaalpoliitika laiemalt. Tema haldusalas suletakse ju ka postkontoreid, ei toetata piisavalt maakondade bussiliiklust ja nüüd lõpetati ühes suures Eesti piirkonnas regulaarsed raudtee kaubaveod.

Raudteel veavad Viljandi- Järva- ja Raplamaa ettevõtjad suuremates kogustes puitu, kemikaale, sütt, parafiini, põllumajandusmasinaid, diislikütust, teravilja, väetisi jne. Raudtee on nende maakondade majanduseluga tihedalt seotud ka kaudselt. Põllumajanduses on raudteega seotud paljud tootmissisendid.

Eeldades kaubavedude võimalust raudteel, on mitmed ettevõtted teinud suuri investeeringuid ja pikaajalisi plaane oma tootmise arendamisel.

Esimesed «tulemused» on käes. Puidufirma Lignator oli sunnitud kolmandiku ettevõttest seiskama. Nende kodumaise puidu tarnete lõpetamine on veelgi raskendanud mitme puidutööstuse olukorda, kuna pronksöö tagajärjel on peaaegu täielikult ära kukkunud tarned Venemaalt. Kui kaubavedu mõistlike tariifidega ei taastu, peab tõenäoliselt tegevuse lõpetama või praktiliselt nullist alustama AS Ingle keemiatööstus.

Otsus raudteel kaubavedudest loobuda on selle piirkonna inimestele kõrgendatud ohu allikas. Mitmete nimetatud kaupade vedu maanteel on peaaegu võimatu või ohtlik. Iga maakonna ettevõtjad lisavad kaubavedude korraldamiseks Viljandi–Tallinna ja Tartu–Tallinna maanteedele ca 5000–6000 vedu aastas, see on ilmne liig.

Kaubavedude lõppemisega kaob Tallinna–Viljandi liinil oluline osa käibest, mis aitas niigi mitte kõige paremas seisus infrastruktuuri korras hoida. Ainult reisijate veost laekuva tuluga pole võimalik infrastruktuuri korras hoida. Seetõttu on riik valiku ees, kas suurendada dotatsiooni, et jätkata reisijate vedu Tallinna–Viljandi liinil, või lasta tõusta piletihindadel. Teine raske valik – kas väheneb või kaob ka reisijate vedu sellel liinil, misjärel kaob jällegi üks transpordiliik võrdlemisi suure Eesti piirkonna jaoks.

Kas ka Viljandi raudteelõigul seisab lõpuks ees rööbaste ja liiprite ülesvõtmine, kas ka seal tehakse «Mõisakülat ja Haapsalut»!? Kas riik laseb rööbastelt Viljandi rongi?