Tõnis Palts: kui ma saan jälle rahandusministriks…

Tõnis Palts
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnis Palts
Tõnis Palts Foto: Postimees.ee

Nõukogude Venemaal peeti 1930. aastatel mitu näidisprotsessi teisitimõtlevate juhtpoliitikute üle. Näiteks 1936. aasta «16ne protsessis» võttis Stalin ette ka oma kunagised liitlased Trotski, Zinovjevi ja Kamenevi. Kõik mõisteti surma.

Praegu käib Tallinna halduskohtus «13ne protsess», mis on suunatud 13 seaduskuuleka ettevõtja, Sylvesteri endiste aktsionäride vastu. Lähikuudel laieneb see protsess Tartu ja Pärnu halduskohtutesse ning riigiga hakkab kohut käima juba ligi 60 ettevõtjat!

Tõsi, kohtusse kaebajad on seekord kannatanud ise. Aga fakt – ebaõiglane maksuotsus sündis peaministri, rahandusministri ja riigikogu rahanduskomisjoni esimehe soosiva hoiaku tõttu, mis väljendus mitteõigeaegses sekkumises. Saan aru, aga ei mõista heaks riigijuhtide käitumist, kes peavad eelkõige proletaarlastele meeldima.

Nagu Stalini peaprokurör deklareeris: «Kogu meie maa ootab ja nõuab ühte: reeturid ja spioonid, kes tahtsid meie kodumaa vaenlasele maha sahkerdada, tuleb maha lasta nagu marutõbised koerad.»

Kui ma saan jälle rahandusministriks, siis esimese tööna vabastan ma ametist maksuameti juhid. Eelmine kord olid selleks kõigile teada põhjused: esiteks, juhtkond lasi sorida tuhandete maksumaksjate pangakontodel.

Teiseks, juhtkond kasutas näidispoomise meetodeid. Näiteks sokutasid ametnikud Indrek Neivelti olematu asja toimikud «Postimehe lifti». Kolmandaks, töötajatele maksti preemiat ettevõtjatele ärategemise eest. Mida rohkem sunniti politseimeetoditega maksma, seda suurem oli maksuameti töötajate preemia. Kohus ei lükanud neid argumente ümber.

Repressiivmentaliteedist saadi ju juhtkonnavahetusega lahti! Milles siis praeguse juhtkonna patt on?

Kallase-Laari tulumaksuseaduse mõte on ühene: kui sa ei võta raha tarbimisse, vaid jätad ettevõtlusse, see on investeerid, siis ei maksustata. Seda kinnitab terve hulk maksuteoreetikute seisukohti aastatest 2001–2004, kaasarvatud tolleaegse maksuameti juhi ja hilisema rahandusministri rahvaliitlase Aivar Sõerdi kiri Sylvesteri omanikele 6. septembrist 2002. a.

See tähendab seda, et kui ettevõtja müüb talle kuuluvad firma aktsiaid või osa neist maha, siis selleks, et tulumaksuseaduse mõtet järgida, tuleb need aktsiad eelnevalt viia holding-firmasse, et müügist laekuv tulu ei laekuks talle, vaid firmale.

Firmas olev raha on ettevõtluses olev raha. Isegi siis, kui see lihtsalt on panga käsutuses. Tulu laekub firmasse ja on seega ettevõtte käsutuses. Kui eraisik võtab midagi välja isiklikku kasutusse, siis ta loomulikult peab maksma selle eest.

Selline maksupoliitika vähendab tarbimist, soodustab investeerimist, lihtsustab maksude haldamist ja soodustab firmade tõhusust, sest me ei karista kasumi saajaid maksuga. Viimane on riigi konkurentsivõime tagamiseks kõige tähtsam. Hea ja tark seadus!

Kui Hansapanga aktsiad läksid eesti aktsionäride jaoks pea et sundmüüki ja tuhanded aktsionärid tahtsid järgida maksuseaduse mõtet – see on suunata kogu rootslastelt saadav tulu Eesti majandusse –, siis ütles maksuameti juhtkond järsku, et suunake peale, kuid aga nad (maksuamet) võtavad enne sellelt tulult maksu.

See on aga investeeritava kasumi maksustamine. Tegemist oli riigi alatusega. Ametnike alatusega oma kodanike vastu! Üllatav oli see, et ka rahandusministrid ei astunud ettevõtjate kaitseks välja. Nagu eespool mainitud, oli Aivar Sõerd isegi oma allkirjaga kinnitanud, et maksustatakse ainult isiklikku kasutusse võetavat tulu. Nüüd, kui oli vaja Eesti kodanikke riigi eest kaitsta, oli ta oma lubaduse argpükslikult unustanud.

Täiesti arusaamatu on end ettevõtjate sõbraks tituleeriva erakonna peaministri ükskõikne suhtumine asjasse, stiilis «las kohus otsustab». Oleks piisanud vaid selgest sõnavõtust: «Reformierakonna ja Isamaaliidu 2000. aastal vastuvõetud seaduse mõte oli reinvesteerimist soodustada ja maksuamet peab eelkõige lähtuma sellest mõttest!» Ja asi oleks olnud lahendatud.

Aga mida ei ole, seda ei ole! Ka sotsist rahandusminister võiks olla järjepidev ja seista ka ettevõtjate eest, mitte väriseda kättemaksuhimuliste proletaarsete häälte pärast.

Mul ei ole hea meel, et meie valitsuses on mehi, kes sarnanevad prantsuse poliitiku ja diplomaadi Charles Maurice de Talleyrand’iga, kes on silmakirjalikkuse võrdkuju. Ta elas üle kolm valitsust: «Minu arvamus? Milline minu arvamus? Mul on hommikul üks arvamus. Lõunaajal teine arvamus ja õhtul ei ole mul üldse arvamust!»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles