Juhan Parts: vajame majandusanalüüsi, mitte poliitilisi seisukohavõtte

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Foto: Mihkel Maripuu

On selge, et ilma analüüsimata nii suuri projekte [Tallinna Sadama ja Hiina Ningbo koostöölepe – toim] ette ei võeta. Äriline atraktiivsus seisneb selles, et nii eksperdid kui ka transiidiettevõtted prognoosivad konteinervedude mahu tuntavat kasvu. Ka näiteks Venemaa Raudteed on ennustanud, et konteinervedude maht kasvab aastaks 2020 neli korda. Konteinertranspordi arendamine on üks perspektiivseid suundi ka meie transiidis ja seda ei tasu kaalumata kõrvale heita.

Muuga sadam võimaldab vastu võtta suuri ookeanilaevu, millega on kontinentidevahelised kaubaveod kõige efektiivsemad. Muugalt võivad konteinerid edasi liikuda mitmel eri moel. Esiteks saab neid mujale edasi vedada väiksemate laevadega, sihtkohaks võivad seejuures olla nii Skandinaavia, Baltimaad, Soome ja ka Venemaa. Osa kaupu ladustatakse Muugal ja need liiguvad pärast müügieelset töötlemist ja komplekteerimist ilma konteinerita veokitega edasi Venemaale ja Baltimaadesse, mingi osa kaupu liigub konteinerites Venemaale ja mujale rongiga.

Piiriületuse probleemid on kahtlemata üks lahendamist vajav kitsaskoht. Võimalusi seda sujuvamaks muuta siiski on ja koos Euroopa Liiduga nende küsimustega praegu ka tegeletakse. Soome viib koos Venemaaga juba järgmisel aastal sisse veoste elektroonse eeldeklareerimise, mis kiirendab kaupade tollivormistust mitu korda. Sama teed tahab minna ka Eesti.

Seega ei ole otstarbekas juba algusfaasis uue konteinerterminali projektile kriipsu peale tõmmata. Loomulikult tuleb riskid ja võimalused üksikasjalikult läbi uurida ja enne investeerimisotsuste tegemist kaalukausile panna. Esmajärjekorras on see praegu aga majanduslikku analüüsi, mitte poliitilisi seisukohavõtte nõudev teema. Avatud majandusega riikides peaks poliitikute roll olema investeeringuid soosiva olustiku loomine. Kui näiteks 1992. aastal ei oleks valitsus näidanud rohelist tuld välisinvesteeringutele, siis vaevalt eriti keegi julgenuks siia investeerida.

Transiit on üks osa Eesti majandusest ja riik peab hirmutamise asemel andma signaale, et ta toetab majanduslikult põhjendatud investeeringuid ka selles valdkonnas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles