Lõpuks ometi on justiitsministeerium, vähemalt paberil, hakanud avalikkuses aastaid kõneaineks olnud probleemidele lahendusi otsima.
Juhtkiri: väljapääs surnud ringist
16. oktoober 2009, 00:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellest, et meil on palju alaealisi õigusrikkujaid, on räägitud ammu. Et perevägivalla eest pole ohvril, ka lastel, kusagile põgeneda, on ainest andnud mitmesugusteks ümarlaudadeks.
Seni on need teemad enamasti jäänud tühjaks jutuks, kuid loodetavasti saab eile justiitsministeeriumis tutvustatud kriminaalpoliitika arengusuund töötava väljundi ka seadustes ja poliitikas.
Eestis sooritavad 13 protsenti kuritegudest alaealised. Arvestades, et enam kui 60 protsenti Eesti kinnipeetavatest ja kriminaalhoolduse all olijatest on korduvkurjategijad, on selge, et alaealised õigusrikkujad on nende järelkasv.
Muidugi, justiitsministeeriumi plaanid panevad päris suuri kohustusi ka kohalikele omavalitsustele, sotsiaal- ja haridusministeeriumile. Loodetavasti suudavad need neid kohustusi ka kanda, kuigi arengusuundade väljatöötamisel on vähemalt seletuskirja järgi nende roll üsna napp olnud.
Õigustatud on kriitika, et kohalikud omavalitsused panevad noorte kuritegevuse ennetamisel liiga suuri lootusi politseile ja liiga vähe jõudu noortetöösse. Ent just noortele vaba aja veetmise võimalusi pakkuda on parim ennetus ja kohaliku omavalitsuse kohustus.
Pealegi – noore inimese kuritegelik tee saab tihti alguse süütuna näivast puudumisest koolist. Koolikohustuse täitmist jälgida on samuti kohaliku omavalitsuse ülesanne. Senini pole aga Eestis neid paiku kuigi palju, kus sotsiaaltöötaja probleemseid peresid hästi teab ja nendega ka tegeleda jõuab.
Ent hoopis enam põhjalikkust ootaks perevägivalla-vastaste meetmete väljatöötamisel. Alkoholiprobleemi väljatoomine selles kontekstis, samuti turvakodude võrgustiku täiendamine on kiiduväärt. Paraku võib karskete eluviiside juurutamisest perevägivalla ennetamisel siiski väheks jääda ning mitte keegi ei saa lõpmatuseni turvakodus olla – ükskord tuleb ikkagi jälle koju minna.
Ent mis siis edasi saab? Arvestades, et perevägivalla ohvrid on tihti, kui isegi mitte enamasti ka lapsed, võib pinnapealne suhtumine perevägivalda tuua kaasa suletud ringi, kus, piltlikult öeldes, vägivaldse pere laps hakkab alguses koolist puuduma ja jõuab lõpuks korduvkurjategijate statistikasse.
See kõik kokku tähendab, et võitlusel perevägivallaga on oluline roll ka noorte kuritegevuse ennetamises.