Jarmo Virmavirta

FOTO: Postimees.ee

Jõululaupäeval kuulutab Turu linn Soomes välja jõulurahu. 2000. aastail on vana traditsiooni näitava telesaatega liitunud rahusõnum. Sel aastal kutsus Turu peaminister Andrus Ansipit rahusõnumit tooma. Varem on sõnumitoojaiks olnud teiste seas president Lennart Meri, Põhja-Iiri rahukõneleja Harri Holkeri, peaminister Göran Persson ja president Martti Ahtisaari. Rahusõnumi väljakuulutamine viib jõulurahu Turu linnast maailma.

Jõulurahu väljakuulutamine on igivana tava. Skandinaavia keskaegsete maakonnaseaduste järgi tunti 27 nn olukorrarahu. Oli tururahu, kodurahu, kreisikohturahu, kirikurahu ja naisrahu, isegi õllerahu. Turus on jõulurahu raekoja rõdult välja kuulutatud umbes 14. sajandist alates.

Kui raekoda Turu tulekahjus 1827. aastal hävis, hakati väljakuulutamist ette lugema naabermajas. Siit Brinkkala maja rõdult kuulutatakse tänini jõulurahu linlastele välja. Mõnikord on vahele tulnud Venemaa, Venemaa, Venemaa: nn suurviha 1721. ja Vene võimu algus 1809. aastal. 1917. aastal oli Brinkkala maja rõdul Vene sõjaväe kuuliprits. Talvesõja aastal – 1939 – kardeti Turus õhust pommitamist.

Jõulurahu väljakuulutamine jõudis raadio programmi juba 1935. aastal. 1983. aastast lisandus televisioon ja nii on jõulurahu väljakuulutamine muutunud rahvuslikuks sündmuseks. Seda edestab ehk vaid Eurovisiooni lauluvõistlus.

Jõulurahu praegune tekst põhineb 17. sajandi dokumentidel. Linlasi ärgitatakse veetma rahulikult lunastaja sünnipäeva. Rahu rikkujaid ähvardatakse karmistatud karistustega, kuid seadustest on säärane koht juba kadunud.

Turu jõulurahu praegune tekst on sama mis Tallinna raekojast etteloetava oma. See põhineb 17. sajandi seadustel, mil Eesti ja Soome olid samas Rootsi impeeriumis. Kuid 20. sajandi algul tõi Tiit Salumäe Haapsallu uue jõulurahu väljakuulutamise. Teda viis jõulurahu sisuga kurssi Turu kirjanik Harri Raitis, kes on olnud tegev Eesti-Soome kiriklikus koostöös.

Praegune vennasrahvaste kiriklik koostöö on vanem kui Eesti uus iseseisvus. Siin tasuvad mainimist Jaan Kiivit ja Mikko Heikka. Vähem oluline polnud ka professor Aimo T. Nikolainen, kes käis Eestis piibli nüüdisajastamist juhendamas. Ühel reisil tabati ta Eesti tollis. Portfellis polnud siiski piiblid, vaid Lada väntvõll. Mõlemad olid keelatud. Nüüd kuuluvad riigid samasse Schengeni alasse ning mingeid läbiotsimisi enam ei tehta. Ent tuleb ka sellest probleeme.

Soome ortodoksse kiriku peapiiskop Johannes manööverdas aga Eesti ortodoksse kiriku Konstantinoopoli alla ajal, mil Moskva oli survestamas oma eesti usuvendi. Olukord rahunes alles siis, kui president Arnold Rüütel muutis Moskva kiriku positsiooni Eestis ametlikuks ja kinnistas eeskätt kinnisvarale omandiõiguse. Vastuteeneks ei saadud aga isegi Konstantin Pätsi presidendi ametiraha.

1940. aastal vormiti Soome jõulurahu väljakuulutamise programmiesildis esimest korda rüüsse «Soome Turu kuulutab välja jõulurahu». Nimi «Turu» tuleb venekeelsest sõnast «tyrg», äritegemise koht. Samast pärineb ka eestikeelne sõna «turg». Soomes oli 13. sajandil vaid üks äritegemise koht, Soome Turu. See on ka Soome sadam läände, mida hiljem esindasid Turu ja Stockholmi vahel kurseerivad laevad. Nüüd on liinid Tallinki omad.

Soome ja Eesti ühine suur asi on Läänemeri, mille ka peaminister Andrus Ansip Turus esile tõi. Lisaks rahusõnumile pidas ta loengu Turu ülikoolis. Ansipi sõnum oli selge: Läänemere piirkonna poliitilist külgetõmbejõudu tuleb tugevdada. Jõuluriikidest, mis on president Toomas Hendrik Ilvese hea iseloomustus Põhja-Läänemere riikide kohta, üksi ei piisa.

Paarsada töörühma koos ametnikega on jõudnud palju Läänemere keskkonna uurimisel ära teha, kuid otsused gaasijuhtmete ja tuleviku kohta tehakse täiesti teistel alustel. Läänemeri pole lähedalgi Vahemere osatähtsusele, ehkki Läänemere piirkonnas elab kolmandik Euroopast.

Nüüd, mil Euroopa Liit on saanud endale uue alusleppe, on asi tähtsam. EList saab endisest avalikumalt poliitilise ja rahalise kampaania foorum, mis on väikeriikidele karm katsumus. Vaid liite moodustades võib midagi saavutada. Ja ka siis tuleb liitu leida keegi suurtest.

Läänemere Suure Idee Isa võiks olla vaid Soome, Rootsi ja Eesti moodustatud kolmik. Kui poliitilise külgetõmbejõu sünd nõuab ka suurte huvi, on võtmeküsimuseks Saksamaa ja Venemaa roll. Rootsi on võtnud Läänemere enda ELi eesistumisaja võtmealaks ja see on hea. Rootsi on Põhjamaadest rahvusvaheliselt kogenuim. Välisminister Carl Bildti on mainitud isegi kui ELi välisministri kandidaati.

Poliitiline külgetõmbejõud ei sünni siiski ilma kultuurilise panuseta. 2011 kultuuripealinnade aastana on tähtis. Tallinn mõtleb liiga äriliselt, Turu liiga kultuuriliselt. Mõlemas linnas on Suur Idee veel tekkimata.

2010. aasta jõulurahu väljakuulutamisse tuleks lisada eraldi märge selle kohta, et järgmisel aastal on Turu ja Tallinn Euroopa kultuuripealinnad. Siis võiks saada jõulurahu väljakuulutamisele Euroopa staatuse ja sellest võiks saada kaubamärk. On ju selles piisavalt mõtlemisainest kahele väikesele riigile. Kogu maailm peab jõule.