Kaja Koovit: Euroopasse Riia kaudu
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
2. oktoober 2009, 23:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läti lennufirma Air Baltic näitas sel nädalal oma muskleid. Mitte ainult meie Estonian Airile, vaid ka Soome lennufirmadele, avades Tallinna-Turu lennuliini.
Novembri keskel peaks nende abiga saama sõita ka Lappeenrantasse. Praegu, mil lennundus ellujäämise nimel pingutab, pole uue liini avamine igapäevane.
Avardunud lennuvõimaluste üle peaks justkui rõõmustama, aga hästi ei saa: mingi okas on hinges.
Air Baltic alustas ka Leedus aktiivselt, avades uusi otseliine. Leedu lennufirma FlyLAL ei suutnud konkurentsis vastu pidada ja pankrotistus eelmisel aastal. Nüüd on Air Balticul Vilniusest vaid kolm otseliini. Euroopasse ihkavatel leedukatel tuleb kõigepealt ette võtta õhutee Riiaga. Kas sama ootab ees meidki?
Eelmisel aastal kasvatas lõunanaabrite lennufirma Eestis reisijate arvu 85 protsenti, enam kui 75 000ni. Tänavu peaks see arv kahekordistuma. Pole ka ime, sest lennuhinnad on meie rahvusliku lennufirma omadega võrreldes tunduvalt soodsamad. Kaua suudab Estonian Air survele vastu panna?
Võib väita, et turult on raske välja süüa kedagi, kes seda teha ei lase. Tallinna lennujaamaski on uutele liinidele soodustused. Keegi ei keela Estonian Airil neid kasutada.
Ei ole saladus, et Läti riik annab lennufirmale nii poliitilist kui rahalist tuge. Firma mulluse, üle poole miljardi krooni suuruse kahjumi katmiseks suurendatakse lennufirma aktsiakapitali. Kuna riigil raha ei ole, ostab konverteeritavad võlakirjad Läti riiklik raadio- ja telekeskus. Riia lennujaamas on Air Balticul 80 protsenti madalamad maandumistasud. Tõsi, 1. novembrist peaksid need kõikidele ühtlustuma, aga jäävad endiselt Tallinna omadest madalamaks.
Läti on lennunduse ja turismi arendamise prioriteediks seadnud. Meil ei ole seda tehtud. Majandusminister Juhan Parts tõstatas küll Balti ministrite kohtumisel Balti lennuturul valitseva ebaausa konkurentsi küsimuse, kuid olukord sellest paremaks ei lähe.
Võib-olla ei peagi minema. Eesti-sugusest väikeriigist ei hakka iialgi käima otselennud igasse maailma punkti. Patrioodina tahaksin ma väga sõita rahvusliku lennufirmaga. Pragmaatikuna ei ole mul aga vahet, kas sihtpunkti jõudmiseks pean jala korraks maha panema põhja- või lõunanaabrite pealinnas. Küsimus on ajas ja rahas. Ja teeninduses. Kui aga hinna ja kvaliteedi suhe paigast ära läheb, valin raha. Ma pole tõenäoliselt ainus. Nii et küll me varsti tuleme, Riia!