Meelis Saueauk: KGB dokumentide kogu veebis aitab lähiajalugu mõista
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle aasta augustikuu lõpust käivitus Leedu teadlaste eestvedamisel Balti riikide ajaloolaste projekt, mis peaks aitama uurijatele ja õppuritele kättesaadavamaks muuta eri riikides leiduvaid lähiajaloo publikatsioone ja arhiiviallikaid ning samas tutvustama neid ka asjahuvilistele.
Projekti väljundiks on kodulehekülg (aadressil www.kgbdocuments.eu), mis koondab dokumente ja uurijate tekste Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB) ja tema eelkäijate tegevusest Eestis, Lätis ja Leedus.
Eesti poolt koordineerib projekti Inimsusvastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus (IKUES), Leedu poolt Leedu Genotsiidi ja Vastupanu Uurimise Keskus (LGGRTC) ja Lätist Totalitarismi Tagajärgede Dokumenteerimise Keskus (TDSC).
Mõtteid on sel teemal vahetatud juba aastaid, kuid kindlamad koostööplaanid pandi paika 2006. aasta kevadel Vilniuses toimunud KGB «pärandit» käsitlenud rahvusvahelisel ajalookonverentsil.
Miks on selles projektis ajalugu käsitletud läbi «tekistide» prisma? Sellepärast, et riigi toimimises Nõukogude Liidus on salateenistuste osa raske alahinnata ja ilma selle tundmiseta on meie lähimineviku sündmusi keeruline mõista.
KGB roll
KGB oli asutus, mis ühe oma peamise ülesandena vastutas riigi sisemise julgeoleku eest, teostades siseluuret ja täites poliitilise politsei funktsioone.
Stalini ajal oli «organitel» olulisim osa õigusvastaste repressioonide salajasel organiseerimisel ja läbiviimisel, mis muu hulgas sillutas teed Balti riikide sovetiseerimisele ja siinse vabadusliikumise lämmatamisele. KGB tööaruanded kujutavad endast ranges saladuses peetud võimude ettekujutust riigis toimuvast ja on seega oluliseks täienduseks muudele lähiajaloo allikatele.
Julgeolekuorganitel oli tsentraalne sõjaväestatud organisatsioon ja põhimõtteliselt samad töömeetodid kogu Nõukogude Liidu territooriumil, mis siiski vastavalt kohalikele oludele mõningas osas varieerusid.
KGB ajalugu uuritakse siinmail juba teist aastakümmet ja doktor Indrek Jürjo 1996. aastal ilmunud teedrajavast raamatust «Pagulus ja Nõukogude Eesti. Vaateid KGB, EKP ja VEKSA arhiividokumentide põhjal» on saanud omalaadne klassika.
See projekt olekski jätk sellele tööle, mida ajaloolased aastaid teinud on, ja võimaldaks aidata täita neid lünki, mis selles uurimisvaldkonnas ühisel jõul oleks võimalik täita.
Nii võib ühes Balti riigis olla säilinud rohkem allikaid ühe perioodi või temaatika kohta, näiteks direktiivseid materjale, mille kättesaadavaks tegemine võimaldaks loodetavasti viia ajaloouurimise uuele tasemele samas valdkondades ka naaberriikides.
KGB uurimine Baltimaades peaks olema unikaalne võimalus ka muude riikide sama valdkonna teadlastele, arvestades asjaolu, et siin on suur hulk riiklikes arhiivides säilitatavaid ja teadlastele kättesaadavaid originaaldokumente, sealhulgas tegevuse materjale, mis muudes riikides on tänapäevalgi enamasti salastatud.
Põhjalik materjal
Julgeolekuorganite tegevuse kirjeldamise kõrval peakski olulise osa moodustama ka KGB organisatsiooni ja sisemisi reegleid kajastav materjal, mis aitaks mõista riikliku julgeoleku kui institutsiooni tegutsemisloogikat ja eri struktuuriüksuste tööülesandeid.
See projekt oleks meie panus vastuseks järjest suurenevale huvile Nõukogude perioodi ajaloo vastu. Kodulehekülg peaks siiski tulema akadeemilises stiilis ja populariseerimine oleks vaid üks kõrvaleesmärk.
Et koostajad on teadlased, hoidutakse poliitikast ja propagandast ega üritata peale suruda üheseid ja lõplikke hinnanguid järeldused peaks tegema iga asjahuviline pärast materjalidega tutvumist ise. Allikate mõistmiseks on kavas nad varustada asjakohaste kommentaaridega.
Kodulehekülje avamine ei tähenda hoopiski, et nüüd oleks projekt valmis. Vastupidi, praegu kättesaadav on alles makett, mis tuleb täita sisuga. Juba ülespandud Leedu NSV KGB mõningate dokumentidega saab siiski tutvuda, positiivset vastukaja on andnud ka ajaloolased.
Praeguses tööversioonis võib sisalduda ka ebatäpsusi ja olulist täiendust võib oodata juba selle aasta lõpuks.
Projekti käivitamine ei ole kerge, sest lahendamist ootab hulk arhiiviallikate avalikuks tutvumiseks lubamisega seotud õiguslikke küsimusi, millega hakkavad tegelema iga riigi teadlased kohapeal, arvestades kehtivaid õigusakte.
Meie loodame teemaga tõsiselt tegelevate uurijate laialdasele koostööle.