Vastukaja: Kooli kvaliteet ei sõltu ainult riigieksamitulemustest

Postimehes eelmisel reedel Priit Pulleritsu kirjutatud artikkel ja selle juurde lisatud koolide riigieksamite võrdlustabel on ilmekas näide, kuidas ühiskonnas rõhutatakse pigem koolide omavahelist võistlust kui erinevate hariduslike võimaluste võrdsust.

Vähem kui aasta tagasi toimunud Eesti Õpilasesinduste Liidu üldkogul õpilaste kinnitatud pöördumises avalikkusele kutsuti ajakirjandust mitte avaldama koolide pingeridu ainult lõpueksamite tulemuste järgi, mis suurendab sallimatust ja ebavõrdsuse tunnet õpilastes ning õhutab koole konkurentsile.

Probleem ei seisne ainuüksi riigieksamites ja selle järgi koolide reastamises, vaid on laiemalt seotud nii ühiskondliku suhtumisega haridusküsimustesse kui ka praeguseks aegunud põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava tähttähelise järgimisega. Praegu Eestis gümnaasiumi lõpetamiseks vajalikud riigieksamid, mis peaksid eelduste kohaselt õppekava läbitust kontrollima, on oma idee poolest heaks mõõtevahendiks riigile ja enese hindamiseks õpilasele, kuid on ühiskonnas ehk üleväärtustatud.

Tihti on kogu tralli taga lapsevanemad, kelle ainuke eesmärk on saada laps mõnda pingerea alguses olevasse kooli. Riigieksamitunnistus on koolilõpetamist tõendav dokument, kuid selleni jõudmine käib igas koolis isemoodi.

Kevadel jõudsid meie liiduni õpilaste pöördumised, kus teatati, et õpetajad ei taha neid lasta mõnes aines eksamile, kuna see võib kooli keskmist hinnet madalamaks muuta.

Siinkohal ei ole jutt nn eliitkoolidest, vaid koolidest, kes püüavad end nimekirja tagantpoolt kõrgemale upitada, et nii võidelda kooli sulgemise vastu. On üldine arvamus, et kui kooli keskmine riigieksamitulemus on kesine, siis on tegemist halva kooliga, kus on ebapädevad õpetajad ja koolijuht.

Siit leiame ühe põhjuse, miks kohusetundlikud õpetajad ei saa lisaküsimustele vastata ja tunniteemast kõrvale põigata. Õpetajate riigieksamitekeskset õpetamist näitab seik, kus õpilane küsis õpetajalt e-kirja kirjutamisel kehtivate reeglite kohta ning sai vastuseks, et sellist ülesannet riigieksamitel ei ole ja seda me ei õpi.

Haridusinimesed väidavad, et koolirõõm, mis lastel on esimesse klassi astudes, on kadunud juba teisest klassist alates. 8–11 aastat veedetakse kohas, kus ennast hästi ei tunta.

Saamaks aimu igast kooliühiskonnast, tuleks võrrelda neid erinevate kriteeriumite alusel. 12 tähtsat aastat oma elust peaks iga noor veetma arendavalt ja mõnusalt, saavutades ka soovitud lõpptulemuse ja õpitahte.

Õpilasesinduste liidul on plaan pakkuda kevadeks alternatiivset koolide järjestustabelit, kus lisaks riigieksamite tulemustele on arvesse võetud paljusid muid kriteeriume, mis muudavad ühe kooli tõeliseks kooliks – huvitegevusvõimalused, õpilaste ja õpetajate heaolu, koolipsühholoogi ja sotsiaalpedagoogi olemasolu, osavõtt ainevõistlustest, õpilasesinduse aktiivsus jne.