Edgar Savisaar

FOTO: Silja Kaigu

Keskerakonna esimees, Tallinna linnapea (ja -kandidaat) Edgar Savisaar lubab suurte ehitusprojektide jätkumist ning loodab ühendada Helsingi Tallinnaga.

Tänavu kevadel eelkõige Londoni eeskujul vastu võetud Tallinna abipakett majanduskriisi leevendamiseks ning sellest väljumiseks ei leidnud Eesti valitsuse poolt paraku järgimist. Vastupidi – ministriportfelle kandvad lipsustatud valgekraed ei pidanud paljuks tervet meie abipaketti ja sellega ka tegelikke abivajajaid avalikult mõnitada.

Erinevalt oma rahva hädade suhtes kalasilmsest valitsusest inspireeris Tallinna abipakett aga mitmeid teisi Eesti linnu ja valdu oma inimesi aitama. Kohati isegi Tallinnale eeskujuks hakates. Näiteks Narva kavatseb tõsta pensionäride toetuse juba järgmisel aastal 1500 kroonile. Tallinn kavandab selle toetuse suurendamise 1000 kroonilt 2000 kroonile, kuid seda nelja aasta jooksul.

Mulle on viimasel ajal ette heidetud «käärirallit». Aga see erinevate objektide avamiste karussell ongi tõendiks, et nelja aasta tagused lubadused saavad kõik täidetud. Me oleme esimene stabiilne Tallinna linnavalitsus, kes 18. oktoobril saab julgelt öelda – tehtud!

Tallinna lähiaastate arenguvektor on määratud Euroopa kultuuripealinnaks saamisega, nii nagu eelmiseks suuremaks linna arengut suunanud sündmuseks oli 1980. aastal olümpiaregatt, mille vilju linnaruumis naudime veel täna ja edaspidigi.

Euroopa kultuuri keskpaik


2011. aastaks, kui Tallinnast saab terve Euroopa kultuurikeskus, valmivad paljud asjad, mille me pärandame uhkusega oma järglastele. Ehitistest veelgi olulisem on aga mõttelaadi muutus, mille juba kultuuripealinnaks kandideerimine on kaasa toonud (niisamuti oli meile tohutuks värske õhu sõõmuks olümpiaregatt). Tallinn kui euroopalik, multikultuurne ja oma inimestest hooliv linn on atraktiivne elupaik ning ka turistide lemmik. Tallinna kultuuripealinnaks oleku vilju naudib terve Eesti, kuna see elavdab majandust ja kindlustab kodurahu.

Tallinna ja terve Eesti normaalsele arengurajale pööramiseks tuleb nii otseses kui ka veelgi rohkem ülekantud tähenduses taas avada Lühikese jala värav all-linna ja Toompea vahel.

Aga arvan, et ilma valitsusjuhi vahetuseta pole see kahjuks võimalik. Asi ei ole parteis, asi on Andrus Ansipis. Mäletan väga hästi, kuidas Siim Kallas ja ka Juhan Parts valitsusjuhtidena on Tallinna päeval arendanud suhteid linnaga. Endine Tartu linnapea Ansip lõikas selle traditsiooni peaministriks saades läbi. Ma tõesti arvan, et selle tava taastamine on äärmiselt oluline nii Eesti riigile kui ka selle riigi pealinnale. Kaevikusõda kahjustab nii pealinna kui ka kogu meie riiki.

Eesti iseseisvus ja taasiseseisvus paljuski tänu tugevatele omavalitsustele ning Eesti riigi kestmine sõltub samuti otseselt omavalitsuste tugevusest.

Tallinn on omavalitsuste huvide paremaks esindamiseks ellu kutsunud omavalitsusfoorumi, mille istungitel on osalenud sadu omavalitsustegelasi. Foorumi algatused on Euroopa omavalitsuste esindusorganisatsioonides leidnud laia kandepinna lõppdokumentide, kommünikeede ja raportite näol. Foorumi siseriiklikud initsiatiivid on samuti mõjutanud kogu omavalitsussektori käekäiku.

See kõik on teinud omavalitsusfoorumist lühikese ajaga sisuliselt juhtiva Eesti omavalitsuste huvide esindaja, kellele senised linnade ja valdade formaalsed esindusorganisatsioonid pole suutelised olnud enam sisulist konkurentsi pakkuma. Ma arvan, et omavalitsusfoorumil on aeg ennast ka formaalselt kehtestada.

Meid ootavad suured tööd


Keskerakondliku linnavalitsuse üks märksõna on järjepidevus. Mitmed suured programmid jätkuvad ja kanduvad edasi volikogu järgmisele koosseisule. Meil on veel jäänud remontida ainult kaheksa kooli – siis saame esimest korda meie eluajal tõdeda, et kõik Tallinna lapsed õpivad nüüdisaegsetes tingimustes. See on investeering tulevikku.

Meil läheb veel aasta, et lõpule viia kogu linna veevärgi ja kanalisatsiooni ehitamine – 2011. aastaks on see Euroopa elementaarne mugavus kättesaadav igale linlasele. Tasutud saab mineviku võlg.

Et ka noored näeksid valgust tunneli lõpus, tuleb meil lõpule viia teine munitsipaalkorterite ehitusprogramm. Sellega saavad taskukohase tänapäevase eluaseme noored lastega pered. Jällegi investeering tulevikku.

Keskerakondlik linnavõim on planeerinud ka alustada mitmeid uusi suuri töid. Algamas on Ülemiste ristmikukompleksi ehitus, linnahalli terviklik renoveerimine ning Lasnamäe trammi rajamine. Kõik need on rohkem kui miljardikroonised projektid, mille teostamine annab tööd ja leiba tuhandetele ehitajatele, ehitusmaterjalide tööstusele ning mis toovad riiki välisinvesteeringuid. Ükski neist suurrajatistest ei jää mahult ja ka mõjult alla tänavu lõppenud Vabaduse väljaku terviklikule valmisehitamisele.

Mul on kaks unistust


Tallinna tuleviku jaoks on kõige tähtsam, et linna elanike arv kasvaks. Aga seda mitte ülejäänud Eesti arvel, vaid kasvama peab tallinlaste loomulik iive. 2003. aastal ületas tallinlaste sündimus esmakordselt üle kümmekonna aasta surmade arvu ning alates 2004. aasta suvest ongi meie iive olnud pidevalt positiivne. Meenutan, et Tallinna juhtis ka siis Keskerakond. Ma loodan väga, et sündimus kasvab veelgi, ning kinnitan, et linn teeb omalt poolt kõik selle toetamiseks. Olgu siis lasteaedasid, koole ja üldse peresõbralikku linna arendades.

Tallinn peab jääma kasvavaks ja arenevaks linnaks, aga seda oma sisemise jõu ja energiaga, mitte ümbritsevate maapiirkondade mehaanilise rände arvel.

Linna kasvust rääkides on aga väga oluline ka Helsingi ühendamise perspektiiv Tallinnaga.

Kindlasti mitte vastupidi, kuigi seda esitavad niimoodi paljud meie hõimuvelled ning ka mõned allaheitlikuma loomuga eestlased. Meil on vaja kiiremini edasi liikuda kaksiklinna ühendava merealuse raudteetunneli uuringutega, sest on ju päris selge, et Eesti sadamad ning ida- ja lõunasuunalised maismaaühendused sikutavad parema omavahelise ühenduse korral rohkem kaubavooge pigem Tallinna kui Helsingi kaldale. Tallinn on olnud kaubalinnana tugevamal positsioonil läbi aegade, on praegu ja miks peaksime leppima tulevikus vähemaga.

Kuigi kokkuvõttes võidavad sellest koostööst mõlemad linnad ja ka riigid ja see on kindlasti mäng, mis väärib küünlaid. Muidugi on see kaugem tulevik, aga me olemegi poliitikas pikamaajooksjad. Ja julgeme ka praegusel raskel ajal unistada. Öresundi sild ühendas Malmö ja Kopenhaageni, Läänemere tunnel viib tõesti ühte Tallinna ja Helsingi.

Kokkukasvanud Tallinn ja Helsingi, mis tänases ühtesulavas maailmas on meile palju lähemal kui oskame ette kujutada, loob soodsa pinnase ka 2052. aasta olümpiamängude ühiseks korraldamiseks Talsingis, nagu lubas linnapea toolil Jüri Ratas, minu eelkäija ja tubli keskerakondlane.